Suurte tumekollaste silmadega kaunilt mustavalgekirjud kirileemurid ehk vaarid kalpsavad kärmelt ja osavalt okstel ning lasevad kuuldavale valju haugatuste, klähvatuste, urahtuste ja kurru jada. Kui üks huilgamist alustab, siis järgnevad kohe ka teised. Neid Madagaskari idapoolseid vihmametsi asustavaid pikasabalisi ja siredate näppudega primaate on looduses peamiselt elupaiga kadumise tõttu väga vähe alles jäänud, nad on Maailma Looduskaitseliidu punases nimistus kriitiliselt ohustatud kategoorias.
Kriitilises seisundis on ka euroopa naarits, kelle säilimise ja loodusliku asurkonna taastamisega tegeleb meie loomaaed juba läinud sajandi lõpust saati. Tänavu sündis siinses liigikaitsekeskuses ja Saaremaa aedikutes kokku 47 naaritsapoega, kellest umbes pooled lastakse augustis Saaremaal ja Hiiumaal loodusesse. Teised jäävad loomaaeda ja aitavad liigi säilimisele kaasa liigikaitsekeskuses.
Troopikamaja basseinis vahetati omavahel kaks hiina alligaatorit, nemadki on looduses kriitiliselt ohustatud. Aastaid külastajate ees elanud emane Mei-Mei, kelle sabal avastati haav, mida kalad oma suures puhastamiseusinuses liialt nakitsema kippusid, koliti elama tagaruumi kaladeta basseini. Rahva ette aga toodi seni taga elanud emane Hvan-Hvan. Tundub, et häbelikuks peetud isendile suur bassein ja kalade seltskond täitsa sobib.
Meie 22-aastane videvikulembene ida-aafrika teravmokk-ninasarvik Binti harjub pisitasa õueaedikut üha enam kasutama ka päevasel ajal. Läinud nädala reede keskpäeval pesi talitaja teda esmakordselt õues ja kõik läks hästi. Binti liigikaaslased looduses on samuti kriitiliselt ohustatud.
Punahuntide aedik on kenasti rohtu kasvanud. Siin on näha lamamisplatsikesi ja käiguradu. Oma looduslikus elupaigas India troopilistes heitlehistes metsades ongi väljasuremisohus punahundid harjunud tegutsema kõrges taimestikus.
Viieaastane ja tublisti mehistunud pürjapull Nuunuu on ennast talvekarvast juba priiks nühkinud, pürjalehmad – kaheksa-aastane Gamra ja tema kaheaastane järglane Opaal – aga peavad sellega veel vaeva nägema.
Vihmasabina üle elanud karvavahetusest veidi tokerjad buhhaara hirved pikutavad niiskel murul ja lasevad leiba luusse. Elevant Carl toetab külge vastu seina ja mälub mõtlikult pajuoksa. Kaks kulaanivarssa kasvavad jõudsalt. Jaapani makaakide aedikus on juba kolm tänavu sündinud jõnglast.
Põõsastest kostab üha enam tihaste ärevat tsiitsitamist – pesapojad on väljas ning nüüd tuleb toitmisele lisaks neile õpetada ka elamise ohtusid. Kollaste nokanurkade ja lühikeste sabasulgedega linavästriku tibu on samuti pesast väljas ja küsib säutsudes süüa. Vanalind aia otsas aga hoiatab poega valjult vait olema.
Tiigiveel võib tabada tillukest erepunaste silmadega veenõida (sarvikpütti) oma poega toitmas.
Kuigi loomaaia linnutiikidel on karantiin läbi ja väljas on ka meie oma haned, lagled ja pardid, eelistab loomaaeda jäänud üksik suur-laukhani vabalt elavate sinikael-partide seltskonda.
Alates juulikuust saab taas kuulata loomaaednike jutte: esmaspäevast reedeni kõnelevad meie toredad spetsialistid kell 11 jääkarude juures polaariumis ja kell 15 hallhülge basseini kõrval.
