Loomaaias sündinud jääkarupoegade elu jäi paraku üürikeseks

Jääkaru Friida ilmale toodud kolmest karupojast ei olnud kahjuks elujõuline ükski.

Karuema hakkas poegima reede, 17. novembri hilisõhtul. Laupäeva hommikuks oli sündinud kolm poega, kellest viimane sündis surnult. Kaks poega häälitsesid ja Friida tõstis kõik kolm oma rinnale. Esmaspäeva hommikuks aga olid karupojad surnud. Poegadele tehakse lahang Eesti Maaülikoolis, et tuvastada nende surma põhjus.

Soovituse anda 20-aastasele jääkaru Friidale viimane võimalus sigimiseks andis Euroopa paljundusprogrammi koordinaator Douglas M. Richardson.

Jääkarude populatsiooni maailma loomaaedades haldab liigikoordinaator, kes valib paarid, nõustab ning jälgib kohapeal toimuvat. Friida läbis peale eelmise aasta lõpus ebaõnnestunud poegimist selle aasta alguses põhjaliku tervisekontrolli, mille viis läbi tunnustatud sigimismeditsiini spetsialist Taanist Kathrine Thejll Kirchhoff. Tervisekontroll ei tuvastanud tervisehäireid ja selle tulemuste põhjal otsustati anda Friidale viimane võimalus poegade saamiseks. Jääkarud Friida ja Rasputin paaritusid märtsis.

Paljundusprogrammi koordinaator külastas suvel Tallinna loomaaeda ja andis soovitusi, kuidas Friidat poegimiseks paremini ette valmistada ning võimaldada poegadele parimad kasvutingimused. Peamine ülesanne oli tagada täielik vaikus pesa piirkonnas, sest müra võib loomale lisastressi tekitada ja ta närviliseks muuta.

Loomaaiatöötajad mõõtsid müra taset ning kuu aega enne jääkaru eeldatavat poegimist suleti tema elupaiga esine tee kõigile sõidukitele. Isane jääkaru Rasputin elas ainult õueaedikus, majast eemal, et emakaru mitte häirida. Ajal, mil Friida hakkas poegimiseks valmistuma, ei sisenenud jääkarude tagaruumi isegi talitajad.

Võib tekkida küsimus, miks loomaaed ei eraldanud karupoegi emast ega proovinud neid pudelitoidul üles kasvatada. Selleks on mitu põhjust. Talitajate poolt üles kasvatatud karupojad ei omanda liigiomast käitumist: suureks kasvades on neil raskem suhelda teiste jääkarudega, samuti suhtuvad nad sõbralikumalt inimestesse, kes on neid kasvatanud. Sellist käitumist on väga raske, mõnel juhul isegi võimatu muuta. Keeruline on luua karupoegadele keskkond, milles nad õigesti kasvaksid. Samuti on raske neile pakkuda emapiimaga sarnast tehislikku piima. Enamik Euroopa loomaaedu ei kasuta enam karupoegade kunstliku üleskasvatamise meetodit, samuti ei soovitanud koordinaator meil sel viisil poegi kasvatada. Kasvades suuremaks ja tugevamaks, muutuvad karupojad ohtlikuks ka poegi kasvatavate talitajate jaoks. Emakaru poegadest eraldamine on samuti ülimalt keeruline, sest ema kaitseb oma poegi väga agressiivselt. Karuema ja poegade lahutamiseks tulnuks teha anesteesia, mis võib olla seotud riskiga karuemale.

Tallinna loomaaed tänab kõiki uuringutes osalenud spetsialiste ja loomaaia töötajaid, kes püüdsid jääkarudele paaritumiseks ja poegimiseks parimad tingimused luua. Avaldame kaastunnet kõigile, keda traagiline sündmus on tugevalt mõjutanud.

Illustration
Illustration

Avatud iga päev

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Loomaaed 9-19
  • Siseekspositsioonid, sh Vihmamets E 11-18, T-P 10-18
  • Vihmametsa sissepääs kuni 17:30
  • Laste loomaaed 10-18
  • Meenepood 10-17

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart