Vastlapäeva eel maha sadanud lumi ja parajad külmakraadid lubasid kõigil soovijatel vastlaliugu lasta ja jälle lumest rõõmu tunda.
Eesti Vabariigi 105. aastapäeva järel tähistame mõnusalt lumises loomaaias sel laupäeval, 25. veebruaril rahvusvahelist jääkarupäeva.
Lumevalge talveilm on jääkarudele väga mokkamööda, ning ega teisedki loomaaias elavad põhjamaade elukad kurda. Lumekakk istub õhtupäikese kiirtes vaateklaasi ees ja jälgib, silm vidukil, hoolega ümbrust. Muskusveised nahistavad lumele pandud heina süüa või lebavad rahulikult lumisel künkal. Trullakad hallhülged Lielu ja Lätipoiss aga tiirutavad hoogsalt ja aegajalt puristades jääkülmas vees. Polaaralade asukate jääkarude, lumekakkude ja muskusveiste ning külmakartmatute hallhüljeste elupaikade lähistele loomaaias on välja pandud nende elu ja kohastumusi ning kliima soojenemise ja jää sulamisega seotud ohtusid tutvustavad stendid.
Läinud pühapäev oli paksunahaliste majas jälle joonistamise päev. Elevant Fienil valmis sinimustvalge joonistus, mis passib hästi kingituseks Eesti Vabariigile. Teine, värvilisem joonistus aga annab tööd fantaasiale: kas on pildil kalla ja kala või on Fien lillekimpu joonistada proovinud. Samal päeval joonistas väga ilusa pildi ka ninasarvik Kibibi.
Esmaspäevane looduse- ja keskkonnateemaline mälumäng tõi loomaaeda kokku 25 võistkonda noori Tallinna 15 koolist. 30 küsimuse abil selgitati välja, kellel on paremad teadmised. Vaata siia.
Kagu-Aasia uues vihmametsahoones elavate sõrmiksaarmate elupaigas võeti teisipäeval ette basseinide põhjapuhastus ning saarmad suleti pesapuuridesse. Nüüd oli hea võimalus lasta binturongil esmakordselt uudistada oma uut eluala, seal hakkab ta edaspidi elama koos saarmatega. Videvikuaktiivse loomana tuli binturong aedikusse alles õhtupoolikul, kui kõik inimesed olid majast lahkunud, aga siis uudistas ta ka hoolega, ronis mööda puid, sakutas oksi, maiustas lehekestega ja tuli isegi maapinnale pooltühje basseine uurima.
Õueaedikutes ei lase kulaanid ennast lumesajust segada. Eesti ohustatud põlistõu esindajad kihnu maalambad, kel seljas mõnus vill, ei pea ilmauperpalle pelgama. Ka lumevaiba all lamavatel kaksküürkaamelitel on üll tihe ja väga soe villakasukas, mis ei lase neil külma tunda.
Manulid Altani ja Marss on endiselt koos, suhtlevad omavahel, aga jätavad teineteisele ka parajalt ruumi. Kuigi nad liiguvad praegu päris palju, näeb talvekarvas Altani oksal istudes ikka välja kui väike kohev pallike.
