Jaanuari viimane tuisune nädalavahetus sai õnnelikult mööda. Vaikselt langeb laia lund üha juurde, sekka saadab päike pilve tagant vikerkaarevärve ja paneb lume sillerdama – valitseb mõnusalt pehme talveilm.
Neljapäeva hommikul toimus kauaoodatud sündmus: habekotkaste pessa ilmus esimene muna. Hoolitsev isalind käis kaasat aeg-ajalt vaatamas, tõi hauduvale emalinnule pesasoojustuseks kaamelikarva juurde ja nakitses tema tiivasulgi. Muna hauduma lubati ta aga alles pealelõunal.
Enamasti jaanuari teisel poolel aset leidvat habekotkaste munemist tuli tänavusel lumerohkel talvel oodata kauem. Et linnud saaksid nüüd rahulikult haududa, on vahekäik loomaaiakülalistele suletud.
Kassikakk uurib keset päeva suuril silmil vaatajat. Lumekakk seirab tähelepanelikult ümbrust pehmelt suliste jalgade nõelteravad küünised kindlalt oksa ümber.
Tormimurd kullimäel on saetud ja ootab väljavedamist, sestap koliti valgepea-merikotkas mõneks ajaks mürarikkast tööpiirkonnast eemale. Pakud lähevad loomaaialoomadele elukeskkonna ja käitumise rikastamiseks.
Muskusveised mässavad sügavas pehmes lumes, koonud valged, sügavad end vastu lume alt väljaulatuvaid oksi, pusklevad lumes ja lumega ning tuiskavad ringi pika karva lehvides. Videvikus hüüab lumeleopard Otto III.
Laste loomaaia kitseaediku talveasukad alpakad ja kihnu maalamba uted paistavad vaevu tiheda lumesaju tagant välja. Sellal kui alpaka Leopold käib lumehanges okaspuuga maiustamas, võtab alpaka Enna lammaste valvamist täie tõsidusega.
Küülikud hoiavad targu majakese varju ja heinasõime soojusesse, ainult alati uudishimulik ja sõbralik küülik Porka kalpsab uudistajat üle vaatama.
Laste loomaaia laudas peesitab punakõrv-ilukilpkonn nüüd tihti kaldal kunstpäikese all. Paksunahaliste maja leopardkilpkonn mõnuleb punase lambi soojuses, rohepüüton on end kerinud terraariumi kaljunukile, surikaadid aga magavad rahulikult.
Troopikamaja akvaariumis kasvavad jõudsalt pisikesed Marlieri salekiriahvenate pojukesed.
Teisipäeval alanud idamaade tiigriaastaga seoses on tore tõdeda, et ohustatud liikide paljundusprogrammis osaleval ja praegu Sloveenias Ljubljana loomaaias elaval amuuri tiigril Pootsmanil läheb hästi. Sealsete talitajate sõnul on 209 kilogrammi kaaluv isatiiger koostööaldis ja kohtus jaanuari keskpaigas oma paarilise ematiiger Vitaga. Tallinna loomaaia tiigrioru ehitamise hange peaks linna praeguste plaanide järgi üles minema teises kvartalis.
Liigikaitseuuringute keskuse biopanka, mille eesmärk on säilitada infot geneetilisest mitmekesisusest ja hoida ohustatud liikide bioloogilist materjali edaspidiste teadusuuringute tarbeks, on 2021. aasta lõpu seisuga kogutud Tallinna loomaaia loomadelt 2425 proovi (koeproove, verd, karvu, sulgi), lisaks mõnisada proovi väljastpoolt loomaaeda. Samuti on alustatud Eesti imetajate proovide kogumisega loodusest.
Nugiliste tõrjet said siberi kaljukitsede sikud ja vietnami paabufaasan.
Tuleva kolmapäeva õhtupoolikul toimub keskkonnahariduskeskuses looduõhtu «Mitmekesised ja salapärased herilased», kus putukateadlane Villu Soon avab põnevat herilaste maailma. Osalemise eest tasu ei nõuta.
Kuni veebruari lõpuni on 4.–12. klassi õpilased üle Eesti kutsutud kaasa lööma toredas ja teadmisterikkas linnuviktoriinis.
