Heinakuu keskpaigas kaks nädalat loomaaias töötanud õpilasmalevlased olid meile abiks iga ilmaga ja tegid siin väga erinevaid töid. Lisaks peenarde ja teede korrastamisele, riisumisele ja hobuoblikate väljarohimisele, looduskooli klasside laudade-toolide puhtaksküürimisele, äravoolurestide puhastamisele ning aknapesule said noored kohendada ja sisustada ka loomade aedikuid.
Faasanite, paabulindude ja kurgede elupaikadesse tassisid malevlased liiva ning kujundasid kividest radu ja künkakesi. Bennetti kängurute aasal aga saagisid pajuoksi ja andsid need kohe kängurutele söögiks. Liigikaitseuuringute keskuses võtsid noored endistelt aedadelt maha võred ning painutasid need naaritsatele käigutorudeks.
Kõige rohkem pakkus malevlastele rõõmu loomadele rikastusvahendite meisterdamine. Tuletõrjevoolikutest punutud kuubikud läksid kohe valmimise järel kasutusse aasia sõrmiksaarmaste toitmisel, redel aga anti binturongidele ronimiseks.
Meie jääkaruõdede paaridele – Inukile ja Imaqile ning Skadile ja Kajale – punusid malevlased suurte plasttünnide ümber kaks vahvat elukat. Punasest tuletõrjevoolikust valmis kõhuli lamav suur morsk, heledast tuletõrjevoolikust aga istuv jääkaru.
Inuk ja Imaq said morsa mängimiseks kätte läinud nädala reedel, malevlaste viimasel tööpäeval. See oli karudele nii põnev lelu, et õdede vahel läks lausa köieveoks: morsa taguotsast kinni sasinud Imaq üritas mänguasja vee poole sikutada, Inuk aga tiris esiotsast maa poole. Siis kaotas Inuk korraks valvsuse ning Imaq saigi oma tahtmise. Hullamine läks vees edasi.
Skadi ja Kaja tuuseldasid nende kivikünkale istuma pandud karust lelu vihmasel teisipäeva ennelõunal.
Faasanite reas kuukabarra aedikus näeb nüüd mais koorunud noort hõbefaasanit ja juunis ilmavalgust näinud sini-paabulinnu tibu.
Vihmametsamajas võib tabada riisiamadiine oma võsukesi välja õpetamas.
Alates neljapäevast pääsesid teineteise seltsi mõnda aega kõrvuti aedikutes tutvust sobitanud alpaka Lusjen ja kodukits Marki.
Eakas amuuri leopardi emand Darla aga luurab möödujaid endiselt oma kõrgel lavatsil pikutades.
Reedel saadab Eesti Vabariigi president Alar Karis loomaaiast Suur-Pakri poole teele esimesed liigikaitseuuringute keskuses sündinud lagritsad – unilased, keda kohati meie looduses viimati 1986. aastal. Tartu Ülikooli ja Tallinna Loomaaia koostöös käima lükatud projekt lagritsate Eesti loodusesse tagasi toomiseks on jõudnud etappi, mil loomakesed vabastatakse loodusesse.
