Läinud nädala reedel, päeval, mil vikerkaare taha läks Tallinna loomaaia vanim asukas harikrokodill Vanamees, sündis takiiniaedikus esimene tänavune takiinitalleke. Pühapäeval nägi ilmavalgust teine tall. Mõlemad on takiinikarjas oma emade, isa ja mullu sündinud noorte takiinide valve all kõigile nähtaval. Oodata on veel kolmanda talle sündi.
Eelmise nädala esmaspäeval koorus inkubaatoris habekotka tibu, selle nädala esmaspäeval väljus munast ka teine tibu. Kotkapojad on inimese hoole all.
Kesknädalal läbis oma elu esimese tervisekontrolli veebruari lõpus sündinud binturongipoeg. Pisike, aga teravate küünistega poju, kes püüdis teda uurivate loomaarstide külge klammerduda, on emane ning hea tervise juures. Ta kaalus 1185 grammi.
Kevad on südameis ja silmis. Linnutiikidel on teineteist leidnud järjekordne kummaline paar: koos jalutavad ning ujuvad väikeluik ja kanada lagle. Enamasti ikka nii, et luigeemand ees ja lagleisand tihedalt kannul.
Ka tulipardid on paarilise välja valinud ja hoiavad kiivalt lähestikku.
Elevant Carl poosetab oma aedikus ja üritab mööda sõitvatele autodele ja lennukitele väljakutseid esitada.
Irbiseaedikus võib kohata lumeleopard Makalud, kes on praegu toredasti mänguline.
Rändelt saabunud kuldnokaparv nopib aasal ussikesi. Üle loomaaia lendavad kaagatavad haneparved. Vidinat-sädinat, lõõritamist ja kajakanaeru on ilm täis.
Loomaaia asukad valmistusid munapühadeks vineerist välja lõigatud munašabloonidele näpuvärvidega ja pastellkriitidega joonistades.
Pruun-harjasvöölane Remondo üllatas loomaaednikke oma kunstilembusega: ta oli näpuvärvitörtsudega kaetud munašabloonist väga huvitatud, laotas värve pinnale nii nina kui ka küünistega ning oli lõpuks ülepea värvine nagu üks pühendunud kunstnik kunagi.
Sudaani maasarvikutele meeldis kõige enam punane värvitörts – seda püüdsid linnud nokaga hoolega tabada. Ka sinine sai hulga nokakraapse, kollane aga mitte eriti.
Surikaadid ei olnud kunstitegemisest suurt huvitatud, aga taieseid vaatasid küll. Kääbusjõehobu Pupa keeldus munašabloonile astumast, kuid tegi rõõmsavärvilisi jälgi koridoripõrandale. Londiotsaga lõuendile joonistama harjunud elevantidel ei olnud ka vineerile maalimise vastu midagi. Šimpansid aga ei usaldanud vineeri ja eelistasid joonistada ikka paberile.
Loomade munapühataieste väljapanekut näeb keskkonnahariduskeskuse fuajees.
Liigikaitseuuringute keskuse DNA laboris otsiti vastust küsimusele: kas meie elevandid võivad olla omavahel suguluses? Elevandipull Carli vereproovist ning elevandiemandate Fieni ja Draay põsest kogutud kaapeproovidest uuriti londikandjate mitokondriaalse DNA järjestust. Selgus, et meie elevandid ei ole lähedalt sugulased ja nad on suure tõenäosusega püütud Krügeri Rahvuspargi erinevatest elevandikarjadest. Tallinna loomaaeda jõudsid meie kolm aafrika savannielevanti 1985. aasta suvel läbi Hollandi aklimatiseerimiskeskuse.
