Pihlakobarad juba punetavad, kuid palavus ei anna alla. Sestap tasub loomaaiakäik ette võtta pigem õhtu poole, jahedamal ajal – ei taha ju loomadki päikeselõõsas aktiivselt tegutseda.
Klassikakolmapäeva õhtukontserdid nii sel kui ka järgmisel nädalal annavad hea võimaluse peale muusikalist elamust läbi loomaaia koju jalutades uudistada loomade tegemisi õhtuses vaikuses ja jaheduses.
Nii said selle nädala viiulikontserdilt lahkujad näha, kuidas väikesed päikesekummardajad surikaadid peesitavad õhtupäikese soojades kiirtes. Kohtasid naeratavat vööthüääni ja tabasid pesukaru paku seest maiuspalasid urgitsemas. Vana karumaja otsa juures elav amuuri leopard Muusi aga oli õhtujaheduses hoolega ametis talle mängimiseks antud suure heinu täis puldankoti rappimisega.
Ka lumeleopard Otto III patseeris kesknädalal aedikus ja lesis haigutades suurel kivil. Et tema elu aga liiga mugavaks ja igavaks ei muutuks, mähiti tema neljapäevane lihakäntsakas riide sisse ja riputati aedikus turritava tüve külge. Hea haistmisega loom leidis saagi kiirelt ja vaatas selle ka üle, kuid alla sikutamisega ei hakanud vaeva nägema. Küll videvikus aega sellega tegeleda!
Reedel on tähelepanu keskpunktis loomaaia londilised – peetakse elevandipäeva. Saab näha ja kuulda, millega meie elevandid oma vaba aega sisustavad ja kuidas nad endale toitu suupärasemaks teevad. Fotol on näha kui osavalt elevant Draay londiga pajuoksa koorib.
Eesti looduse päeval, mida tänavu tähistatakse laupäeval, 13. augustil, saab loomaaia kassast kaasa haarata Eesti looduse ristsõnamängu. Keskkonnahariduskeskuses on välja pandud tore väike looduslike õistaimede näitus „Tasapisi targaks“. Panduse seinal näeb loodusfoto võistluse „Vereta Jaht 2020“ auhinnatud fotosid Eesti loomadest ja loodusest. Veskimetsa vääriselupaik ja õpperada aitavad sealset elustikku iseseisvalt avastada.
Läinud nädala keskel toimus troopikamajas kangursipelgate paarumislend. Ühtäkki sagis terraariumis hulk tiibadega sipelgaid, kes nüüdseks on tiivad heitnud ja taas pesade sügavusse peitunud.
Leeguani ja valgetups-marmoseti elupaik on kaetud võrguga, et tagada loomadele rahu ja turvatunne. Juulis stressi tõttu söömisest keeldunud leeguan sai seepeale isu kenasti tagasi. Võrk paistab niipalju läbi, et külastajad saavad loomi siiski uudistada.
Prževalski hobustega aedikut jaganud isaskaamel Hasan viidi tagasi kaksküürkaamelite karja juurde, sest kahe hobuse – Niva ja Pamela – kapjade raviks on vaja eraldusaedikut. Hasanit näeb nüüd väiksemas kaameliaedikus otse külastajate ees.
Kihnu maalamba utekarjaga ühines ilusate tugevate rõngas sarvedega oinas Salava. Laste loomaaias 2018. aastal sündinud ja tänu oma kaunile välimusele kaks ja pool aastat erinevates kihnu maalamba karjades sugujäärana töötanud ning ohustatud põlistõugu säilitada aidanud loom on nüüdsest puhkusel ja tagasi oma sünnikarjas.
Liigikaitseuuringute keskusesse kolisid elama kaks pisikest Aafrika päritolu lõunaunelite perekonna esindajat, kellele elu koduste lemmikutena ei sobi. Ööaktiivsed tegelased ennast päeval hea meelega ei näita, katsumist ja kättevõtmist ei hinda, öösel aga krabistavad hoolega.
