Loomaaedade vaheline koostöö
Looduslike populatsioonide toetamiseks ja ohustatud liigi püsima jäämiseks tuleb vahel täiendavalt luua liigi tehispopulatsioon. Tehispopulatsiooni moodustavad isendid, kes on jagatud erinevate loomaaedade vahel, kuid keda hallatakse ühiselt. Selleks, et selline süsteem toimiks, teevad loomaaiad omavahel tihedat koostööd. Euroopa loomaaiad osalevad „Ohustatud liikide Euroopa programmides“ (EAZA Ex situ programme, EEP) ehk lihtsalt paljundusprogrammides ning igale programmile on määratud üks koordinaator. Liigi koordinaator hoiab silma peal populatsiooni geneetilistel ja demograafilistel näitajatel ning annab kogutud andmete põhjal loomaaedadele info, milliseid loomi tuleks omavahel paaritada või ka vajadusel mõnda teise loomaaeda saata, et tehispopulatsioon elujõuline püsiks. Paljundusprogrammides toimub loomade liikumine ühest loomaaiast teise alati osapoolte kokkuleppel ning ükski asutus loomade eest tasu ei maksa.
Euroopa esimesed paljundusprogrammid loodi 1985. aastal, pärast Antwerpeni loomaaias toimunud nõupidamist, kus leiti, et selline loomaaedade vaheline koostöö on vajalik. Aastal 1993 osales Tallinna loomaaed juba 15. EEP-s ning 2022. aasta seisuga 55. paljundusprogrammis. Neid liike aitab loomaaia peal ära tunda ninasarvikutega ovaalne märgis, tähtedega EEP.
Euroopa naaritsa üleeuroopaline paljundusprogramm
Euroopa naarits on üks ohustatumaid väikekiskjaid maailmas. Poolveelise eluviisiga naarits oli XX sajandi esimesel poolel Euroopas tavaline liik, kuid tänaseks on tema levilast säilinud alla 5%. Naaritsa arvukuse languse põhjustasid talle sobilike elupaikade kadumine, liigne küttimine ning konkurents karusloomafarmidest loodusesse pääsenud mingiga. Eesti looduses kohati naaritsat viimati 1996. aastal. Liigi säilitamiseks ja loodusliku asurkonna taastamiseks loodi 1992. aastal euroopa naaritsa üleeuroopaline paljundusprogramm (EEP), mida koordineeritakse Tallinna loomaaiast. Esimesel aastal kuulus programmi kõigest 14 naaritsat (nendest 9 asus Tallinna loomaaias), kuid sajandivahetusest alates on naaritsa EEP-s aastaringselt üle 200 isendi. Ligi pooled neist elavad suurimas euroopa naaritsa paljunduskeskuses Tallinna loomaaias, mis mahutab pisut üle saja isendi. Hetkel (2022a.) osaleb euroopa naaritsa paljundusprogrammis 15 Euroopa loomaaeda ning rõõmustav on see, et loomaaedade huvi naaritsa vastu aina kasvab.
Lisaks tehispopulatsiooni haldamisele on Tallinna loomaaed koostöös sihtasutus Lutreolaga tegelenud euroopa naaritsa asustamisega Hiiumaale ja Saaremaale.
Lagrits
Lagrits (Eliomys quercinus) on unilaste seltsi kuuluv näriline, keda nähti Eesti looduses viimati 1986. aastal. Praeguseks on lagritsa kohalik populatsioon arvatavasti välja surnud. Loomaaia liigikaitseuuringute keskusesse toodi esimesed isendid 2021. aastal eesmärgiga neid paremini tundma õppida, paljundada ja võimalusel taas Eesti loodusesse asustada. Tallinna loomaaia lagritsad kuuluvad Hollandi loomaaia (GaiaZOO) hallatavasse tehispopulatsiooni.
