Sõbrapäevanädalal annab veebruaripäike juba mõnusalt sooja ja seda ei jäta loomaaiaasukad kasutamata. Kevadiselt kergelt tokerja karvaga ning enamasti väga ergud ja pelglikud buhhaara hirvelehmad seisavad või lamavad mäletsedes hommikupäikeses ja ei lase end vaatajast suuremat segada. Ka elevandid ja ninasarvikud püsivad pikalt õues ega küsigi tuppa.
Kesknädala hommikul oli maa hallast valge, kuid pehmes ja kohevas turri aetud talvekarvas Bennetti kängurud nosisid rahumeeles värsketelt pajuokstelt koort süüa. Algselt Austraalia ja Tasmaania valgusküllaseid eukalüptimetsi asustavad kukkurloomad saavad ka Eestimaa talves kenasti hakkama.
Kaunis pulmarüüs jääkosklad sulistavad linnutiikide lahvandusel. Heledas talvekarvas korsak surub end tihedalt vastu vaateklaasi, et loomaaiakülalistel silma peal hoida.
Manulitel on aedikutes peiduurkaid ja pesakaste just nii palju, et Mars näib aegajalt Altani ära kaotavat. Kui Altanit näha pole, istub Mars kaaslase kõrgel lemmikplatsil või aedikuid eraldavas luugiavas ja peab ümbrust teraselt silmas.
Läinud neljapäevast alates elab loomaaia looduskooli eluslooduse klassis Tartu Ülikooli loodusmuuseumi elavnurgast pärit india pantergeko.
Selle nädala sompus neljapäeval uneles jääkaru Raspi pesalohul, Friida aga oli ennast lumetu taustaga osavalt ühte sulatama asunud. Kumbki ei aimanud siis veel, et loomaaednikel on neile varuks üllatus. Alates reedest võtab jääkarude elupaigas polaariumis koha sisse kunstnik Britta Benno ulmeline maastikuabstraktsioon „Polaarulm“. Lisaks jääkarumajas vaatamiseks välja pandud ruumiinstallatsioonile, saavad kaasaegsest kunstist osa ka jääkarud, kelle vaatevälja seatakse kaks suuremõõtmelist teost. Näitus jääb näha 5. märtsini.
25. veebruaril aga tähistab loomaaed rahvusvahelist jääkarupäeva koos Eesti Polaarklubiga. Kavasse mahuvad vaatemänguline jääkarude söötmine, Tiit ja Maris Pruuli emotsionaalsed lood kohtumistest jääkarudega ning Tiit Marani mõtisklus jääkarude tulevikust looduses.
Euroopa loomaaedade ja akvaariumite assotsiatsiooni (EAZA) veebruarikuu loom on euroopa naarits. Postitus naaritsast ja Tallinna loomaaia liigikaitseuuringute keskusest ilmus nii EAZA kodulehel kui ka Facebookis.
Liigikaitselabori teadurid andsid välja neljanda euroopa naaritsa uudiskirja, kus tutvustatakse lühidalt erinevates riikides toimuvaid liigikaitseprojekte ja muid looduskaitselisi tegevusi.
Veebruari teisel laupäeval oli loomaaias palju rahvast. Laste tasuta päevale lisaks väisasid loomaaeda Ujume Koos ujumiskooli pisikesed ujujad koos treenerite ja lapsevanematega. Tänu kogutud annetustele sai ujumiskool hallhülge vaderiks.
Kesknädala õhtupoolikul toimus keskkonnahariduskeskuses lendorava aasta avamine. 2023. aasta loomaks on lendorav – viimastel aastakümnetel üheks looduskaitse sümboliks kujunenud loom.
Keskkonnahariduskeskuse fuajees saab karu aasta lõpetuseks uudistada toredat näitust „Karul kõned kavalad“.
