Liigikaitseuuringute keskus tegeleb nii liigikaitse praktilise tegevusega kui ka teadusuuringutega
Reintrodutseerimisbioloogia
Tallinna loomaaiast on vahemikus 2000-2016 reintrodutseeritud ehk taasasustatud euroopa naaritsaid Hiiumaale. Selleks, et aru saada, kuidas naaritsapopulatsioonil saarel läheb, on vaja teha regulaarselt uurimistööd. Tallinna loomaaed teeb siinkohal koostööd erinevate ülikoolide ja teadlastega ning sihtasutusega Lutreola.
Ex situ populatsioonide bioloogia ja sigimine
Ex situ liigikaitse tähendab kaitsetegevust liigi looduslikust keskkonnast väljaspool ehk tehiskeskkonnas. Tallinna loomaaed osaleb ca poolesaja ohustatud liigi ex situ programmis, kuid kõige suuremahulisem neist on euroopa naaritsa paljundusprogramm, mida siit ka koordineeritakse. Selleks, et paljundusprogramm oleks edukas, tuleb välja selgitada, millised tegurid tehiskeskkonnas loomi mõjutavad ja kuidas neid mõjusid oleks võimalik leevendada. Tallinna loomaaed teeb siinkohal koostööd erinevate ülikoolide ja teadlastega.
Loomade heaolu, sh keskkonnarikastamine
Elukeskkonna rikastamine on oluline vahend loomaaialoomade heaolu parandamisel ja tagamisel ning loomaaia ulukihooldajad tegelevad sellega üha aktiivsemalt. Rikastamise puhull on olulisel kohal tulemuslikkuse hindamine, mis aga eeldab erinevate analüüside tegemist. Alates 2020. aastast on ulukihooldajad kandnud keskkonnarikastamisega seonduvaid andmeid digitaalsesse rikastusprotokolli. Sisestatud andmete põhjal viiakse liigikaitseuuringute keskuses läbi analüüse, mis võtavad kokku kindlas vahemikus tehtud rikastuste arvu, rikastusele antud hinnangud ning palju muud. Tulemuste põhjal koostatakse raportid, kus on välja toodud analüüsi järeldused ning soovitused keskkonnarikastamise efektiivsemaks muutmise osas.
Geneetilised uuringud
Loomaaia DNA labori peamisteks uurimissuundadeks on olnud nii loomaaia loomade kui ka Eesti teriofauna populatsioonigeneetika. Lähemalt saab lugeda:
Biopanga haldamine ja arendamine
Eesmärgiks on säilitada informatsiooni geneetilisest mitmekesisusest kogudes ja hoiustades ohustatud liikidelt bioloogilist materjali võimalike edaspidiste uuringute tarbeks nii Eestis kui ka välismaal. Loe lähemalt:
Loomaaia liigilise koosseisu andmete haldamine ja regulaarne analüüs
Tallinna loomaaed kasutab oma liigilise koosseisu andmete haldamiseks andmebaasi ZIMS (the Zoological Information Management System), mis lisaks andmete hoidmisele ja säilitamisele võimaldab neid reaalajas teiste loomaaedadega jagada ning vajadusel ka töödelda. Igal aastal tehakse põhjalik loomaaia kollektsiooni analüüs, kus tuvastatakse aasta jooksul toimunud muutused kollektsioonis (sünnid/surmad, sissetulnud/väljaläinud loomad). Analüüsi käigus vaadatakse üle ka loomkonna liigiline ja isendiline jaotumus ning võrreldakse seda eelnevate aastatega.
