Kaheaastaseks saanud ning elektrikarjusest hoolimata vihmametsamajas rändama kippuvatel noortel binturongidel Maimul ja Marul jõudis kätte aeg vanematest lahku kolida. Nad elavad nüüd endises kalakassi aedikus, mis on pealt võrguga kaetud.
Uues aedikus uurisid noored binturongid läbi kõik kõrged kaljupealsed ning proovisid võrgu tugevust siit ja sealt. Tabanud ära, et vihmametsamajja pole enam võimalik kolama minna ning ka vanemate kaissu ei saa rohkem pugeda, on noored veidi solvunud.
Suurest aasia sõrmiksaarmaste grupist eraldi elavad õde-venda Mügri ja Kiku on nüüd taas väikeses liivaaedikus, kust nad saavad soovi korral ka õues käia.
Väikese ja värvikireva hund-rosellapapagoi Sigmundase ning tema sõbrapoisi puna-rosellapapagoi Vitautase (mõlemad jõudsid meile mullu Leedu Tervishoiuülikooli eluslooduse päästekeskusest) juba Leedus alanud sõprus pandi tõsiselt proovile, kui nad kolisid suve hakul kuningfaasanite päikeselisse aedikusse.
Rosellapapagoi isas- ja emaslind on väliselt sarnased, emane on vaid veidi tuhmima sulestikuga. Ometi asus Sigmundas kudrutades suure ja pruunikirju kuningfaasanikana tähelepanu võitma ning Vitautast oma südamedaamist eemale tõrjuma. Kuningfaasanikukel aga näib olevat huumorimeelt, igatahes ei häiri teda kanakese pisike, kirev ja häälekas kavaler.
Tasapisi kena talvekasukat kasvatav manul Altani on söögi ootel päris kärsitu: ta jookseb kiiresti ja osavalt okstel ning kuulatab pahura näoilmega kannatamatult helisid, mis tõotavad lähenevat suutäit.
Kanada laglede parves linnutiikide aasal istub tähtsalt meie ainuke hallhani, 23 aastat tagasi Tallinna loomaaias koorunud isaslind.
Laste loomaaia eluslooduse klassi kolisid noored austraalia virvesritsikad (Extatosoma tiaratum) Tartu Ülikooli loodusmuuseumi elavnurgast. Toredad lehetoidulised putukad õõtsutavad ennast oksal nagu võrse tuule käes. Enesekaitseks aga tõstavad nad tagakeha üles, imiteerides sellega rünnakuvalmis skorpioni.
Eluslooduse klassi maod naudivad keskkonnahariduskeskuse ees muruplatsil igal võimalusel sügispäikese soojust. Huvilistel loomaaiakülalistel, kes madude jalutuskäikudele peale satuvad, on hea võimalus oma uudishimu rahuldada ja roomajate kohta rohkem teada saada.
Kolmapäeval võeti ette 23-aastaste Prževalski hobuste Pamela ja Vaide kapjade värkimine ning hammaste viilimine. Pamela läbis ka kopsu-uuringu. Neljapäeval tehti terviseuuring meie lakkhuntidele viieaastasele Baïale ja kaheksa-aastasele Yakule.
Loomaaia loomaarstidel olid abiks Eesti Maaülikooli Loomakliiniku loomaarstid. Meditsiiniseadmetega varustas meid UAB MedUS Medical Eesti filiaal. Prževalski hobuste kapju värkis sepp Laura Lemming koos abilisega.
Laupäeva õhtul alustab ETV koguperesarja „Elu loomaaias“ 2. hooaja näitamist.
