Kaks uut ilmakodanikku sündisid tänavu 1. augustil ja on nüüdseks kasvanud juba päris suurteks ilusateks vööthüäänikutsikateks. Koos emaga avastavad kutsikad oma elupaika, söövad, mängivad, kaklevad ja õpivad.
Nende vanemad on Taia ja Thamani, kes saabusid Tallinnasse Prantsusmaa loomaaedadest 2023. aasta suvel. Taia jaoks on need esimesed kutsikad. Kutsikate ema Taia sündis 5. juulil 2022. aastal CERZA Zoos, isa Thamani aga 21. mail 2021. aastal La Barbeni loomapargis.
Enne kokkusaamist läbisid hüäänid kohanemisperioodi – noored loomad pidid esmalt harjuma uue elupaigaga ning turvaliselt teineteisega tutvuma. Aprilli teises pooles kokku lastud paar leidis teineteist ja paaritus 30. aprillil.
„Loomade esmakordne kokkuviimine on alati seotud riskidega, sest me ei tea täpselt, kuidas nad teineteisele reageerivad. Seetõttu valmistusime kohtumiseks hoolikalt ja olime valmis erinevateks stsenaariumideks. Õnneks osutus meie hüäänipaari esimene kohtumine tõeliseks armastuseks esimesest silmapilgust – loomad võtsid teineteise kohe omaks ja kõik sujus suurepäraselt,“ rääkis loomaaia kollektsioonijuht Hendrik Kuusk.
Hüäänide vaatlustunnel suleti külastajatele kohe poegimise järel, et tagada loomadele rahu ja vaikus ning anda kutsikatele parimad võimalused ellu jääda. „Vööthüäänide puhul on äärmiselt oluline tagada emale ja kutsikatele täielik rahu ja vaikus, eriti poegade esimestel elukuudel. Ema instinkt on oma järglasi võimalike ohtude ja häirijate eest kaitsta ning vajadusel turvalisemasse kohta peita. Kuna vööthüäänidel on erakordselt tugevad lõuad ja võimas hammustus, võib ema poegi ühest kohast teise kandes või neid ohu eest varjata püüdes tahtmatult vigastada. Paraku võivad sellised vigastused kutsikatele ka saatuslikuks saada. Meie hüäänipere puhul läks õnneks kõik hästi – ema on olnud väga hoolitsev ja kutsikad kasvavad jõudsalt,“ selgitas kollektsioonijuht Kuusk.
Vööthüäänikutsikad avavad silmad 8–10 päeva vanuselt ja veedavad oma esimese elukuu sügaval pesaurus. Ema julgustusel hakkavad nad urust väljas käima umbes 40-päevaselt. Tasapisi kodust aina kaugemale liikudes avastavad kutsikad maailma ja õpivad sööma tahket toitu. Vähimagi ohu korral põgenevad nad aga kiiresti tagasi pesaurgu.
Tänaseks on kutsikad harjunud juba aedikus ema valvsa pilgu all ringi käima, omavahel maid jagama, mängima ja konte järama. „Juba lähiajal peaksid kutsikad olema nii iseseisvad, et saame nad emast veterinaarseks ülevaatuseks ja kiibistamiseks eraldada,“ ütles Kuusk. Kuna kutsikaid ei ole veel kinni püütud, ei teata ka nende sugu.
Vööthüään on kahaneva arvukusega ohulähedane liik, keda ohustab enim tagakiusamine, toidubaasi kahanemine, mürgitatud söödad ja elupaikade hävimine. Looduses on alles vähem kui 10 000 isendit. Euroopa loomaaedades sünnib tavaliselt üks vööthüäänide pesakond aastas, kuid 2026. aasta on olnud erandlik: Tallinna loomaaias sündinud kutsikad on tänavu Euroopas juba neljas pesakond. Viimastel aastatel on paljundusprogrammi raames kokku viidud uusi vööthüäänipaare ning rõõmustav tulemus on näha.
Esimesed vööthüäänid saabusid Tallinna loomaaeda 1981. aastal ning kaks aastat hiljem sündisid esimesed kutsikad. Seejärel sündis hüäänipoegi loomaaias üsna regulaarselt. Aastatuhande vahetuse paiku toodi Tallinna loomaaias sündinud Kregi-Boyle kaaslaseks Kata ning paar kasvatas siin suureks lausa 15 poega. Vööthüäänikutsikaid nägi meie loomaaias viimati 17 aastat tagasi: 2009. aastal kasvas loomaaia titetoas üles kolme kutsikaga pesakond.
Tänavusi vööthüäänikutsikaid saab nüüd loomaaeda vaatama tulla – vaatlustunnel on jälle külastajatele avatud. Kutsikad saavad külastajate kohaloluga tasapisi harjuda, kuid nende nägemiseks tuleb varuda kannatust: nagu väiksed lapsed vajavad ka loomapojad kasvamiseks ja arenemiseks palju und ning on tihti urus peidus.
