Vööthüään KREGI-BOY

Tallinna loomaaial ja vööthüäänidel on pikk ja viljakas ühine ajalugu.

Esimesed kaks vööthüääni Diana ja Apollo saabusid Tallinna 1981. aastal Jerevanist. Esimesed kaks vööthüäänikutsikat Mediina ja Bagdad, kes Tallinna loomaaias inimese hoole all üles kasvasid, nägid ilmavalgust 1983. aastal. Edasi hakkas poegi sündima, kuid kitsastes tingimustes ei toitnud ega kasvatanud ükski hüääniema oma järglasi, sestap pidid seda tegema talitajad lutipudeliga loomaaialoomade titetoas.

Kregi-Boy sündis 14. veebruaril 1996. aastal. Ka tema sünni ajal olid talitajad valvel, et pojad õigel ajal ära võtta. Ometi õnnestus kolmest sündinud kutsikast üles kasvatada vaid kaks, Kregi-Boy ja tema õde, kes hiljem saadeti Alma-Atasse. Kregi-Boy elas elu lõpuni Tallinna loomaaias, sai oma õega 1998. aastal kogemata kaks poega ja seejärel koos eluaegse paarilise Kaunasest pärit Kataga 19 poega, kellest 15 kasvasid ka üles. Kregi-Boy ja Kata olid Tallinna loomaaia kõige viljakamad vööthüäänid!

Vööthüään Kata kohta saab lugeda ajakirjas „Pere ja kodu“ 2008 ilmunud jutukest “Vööthüäänidel on malbed ja veidi nukrad silmad“.

Kregi-Boy elas 13 aastat 10 kuud ja 7 päeva ning suri infarkti tagajärjel 21.12.2009 aastal.

Loomaaia looduskooli koridori vitriinis on Kregi-Boy kaasa Kata venna kolju. Koos Kataga Kaunasest 1999. aastal Tallinna saabunud, anti talle siin nimeks Poiss ja ta elas 7 aastat 3 kuud ja 12 päeva vanaks. Leningradi loomaaiast pärit Polinaga andis Poiss maailmale kaheksa vööthüäänikutsikat, kes kõik kasvasid üles Tallinna loomaaia titetoas.

Tähelepanuväärne vööthüään oli Kregi-Boy ema PÄTU.

Vööthüään Pätu koos Anne Saluneemega

Vööthüään Pätu koos Anne Saluneemega

Pätu oli ainus vööthüään Tallinna loomaaias, kes oli kõikide temaga kokku puutunud inimeste vastu sõbralik. Tavaliselt valisid vööthüäänid oma lemmikinimesed välja ja mõne inimese vastu võisid kurjaks jäädagi, sõltumata sellest, mida see inimene ette võttis. Pätu juurde aga julgesid loomaaednikud ka kooliõpilastest ringilapsi lubada, muidugi järelevalve all. Pätu krägises alati rõõmsalt, kui teda vaatama tuldi ja tormas laka lehvides sügamist ning süllepugemist nuruma.

Pätu sündis 11. juunil 1991. aastal. Tema isa Aabram oli jõudnud Tallinna loomaaeda Zookoondise (Nõukogude Liidu loomaaialoomade jaotuskeskus Zoo Objedinenie) kaudu 1983. aastal, ta oli püütud Iisraeli loodusest. Ema Gita oli sündinud 1988. aastal ja kasvanud üles Tallinna loomaaia titetoas. Ka Pätu ja tema õde kasvasid üles titetoas, nende sünnikaalud olid 775 g ja 725 g.

Talitajate päevaraamat kinnitab, et Pätu oli inimestega väga sõbralik ja tahtis alati suhelda. Ükskord õues päikese käes lamades karanud ta nii kiiresti püsti oma inimest tervitama, et kukkus samas pikali. Pätu kokkuharjutamisel tulevase kaasa Bagdadiga aga oli tükk tegemist. Esialgne teineteise uudistamine läks kiiresti üle lärmakaks kakluseks, nii et talitajad pidid lumelabidatega vahele astuma. Pätul polnud väga vigagi, aga Bagdadi kael oli verine. Vööthüäänide haavad paranevad kiiresti, nad on vastupidavad loomad, raipesööjad ikkagi. Aga oma tugevate lõugadega saavad nad üksteisele vägevaid vigastusi põhjustada. Nii mõnelgi neist olid peale kaklust kõrvad lõhki kistud, saba lühikeseks hammustatud, kael, jäsemed ja küljed veritsevaid haavu täis. Pätut ja Bagdadi hakati iga päev kokku harjutama. Nad leppisid omavahel enam-vähem alles kolme kuu pärast, aga viie kuu pärast oli jälle riid majas. Niipea, kui Bagdad Pätu sabaalust nuuskima läks, tormas Pätu talle kallale. Talitajate päevaraamatus on märge, et Bagdad kardab Pätut. Pätu oli ka paras pesakasti lõhkuja, kraapis jalgadega ja pures hammastega. Kord jäi tal puukild suulae ja hammaste vahele kinni. Ise ta seda kätte ei saanud ja nii pidid talitajad selle ta suust välja koukima. Teinekord sai Pätu kätte puuri lennanud varese. Tappis ära, aga ei söönud.

1995. aasta 8. märtsil sündinud esimese poja sõi Pätu ära. Sama aasta 5. juulil sündinud nelikust kaks emast poega hukkusid, kaks isast poega aga kasvasid titetoas üles ja said nimeks Brändi ja Puskar. Brändi kolis Jaapanisse, Puskar Dubaisse Araabia Ühendemiraatides. 1996. aasta 14. veebruaril sündinud kolmest pojast jäid ellu ja kasvasid titetoas üles üks emane, kes kolis Alma-Atasse, ja üks isane poeg – Kregi-Boy.

Pätu elas Tallinna loomaaias elanud vööthüäänidest kõige kauem – 17 aastat 3 kuud ja 21 päeva. Ta suri 2.10.2008. aastal vanadusse.

Vööthüään Pätu skelett on EMÜ Zoomeedikumi kogus.

Avatud

  • Kassa
    9-18
  • Siseekspositsioonid *
    10-19*
  • Laste loomaaed
    10-18*

*Avatud väike troopikamaja ja paksunahaliste maja. Suur troopikamaja ning laste loomaaia laut on suletud. Loomaaia territooriumil saab jalutada kella 20ni.

Kuidas tulla

Paldiski mnt. 145 – põhjavärav
Kesklinnast (Kaubamaja kõrvalt) buss nr. 42 (peatus Zoo)
Vabaduse väljakult buss nr. 22, 41 ja 42 (peatus Zoo)
Balti jaamast bussid 43, 41 ja 21 (peatus Zoo)

Ehitajate tee 150 – läänevärav
Kesklinnast (Kaubamaja kõrvalt) buss nr. 42 (peatus Karikakra või Nurmenuku)
Balti jaamast buss nr. 43 (peatus Zoo, Karikakra või Nurmenuku)
Bussid nr. 10, 12, 16, 26, 26A, 27, 28, 45, 46, 61 (peatus Meistri)

Kaart

Kontakt

E-R kl 8-16 tel +6943 300; Hädaabi: 512 69 65
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150/Paldiski mnt. 145
Tallinn 13522, Estonia

Tagasiside