Paljud külastajad tulevad Tallinna loomaaeda selleks, et näha eksootilisi loomi ja linde. Loomaaias kõndides tasub hoida meeled avatud, kuna siin on kodu või rändepeatus mitmetele vabaduses elavatele lindudele.
Loomaaia linnurikkuse üheks põhjuseks on meie suur territoorium (89 ha) ja selle piiresse jäävate eriilmeliste elupaikade mitmekesisus. Loomaaia sisse jääb ka suurima pindalaga vääriselupaik Tallinnas – Veskimets (13,6 ha).
Veskimetsas kasvab laialehine salumets, kus on valdavad tammed ja pärnad ja mis on seda tüüpi metsade seas üks põhjapoolsemaid maailmas. Veskimetsas leiavad endale loodusliku pesapaiga mitmed õõnespesitsejad, kellele on loomaaia töötajad pesitsusvõimalusi pesakastide näol veelgi juurde teinud. Veskimetsas näeb alatihti toimetamas rasva- ja sinitihaseid, puukoristajaid ja peagi lõunamaalt saabuvaid must-kärbsenäppe. Sageli võib puutüvedel jalutamas kohata peenikese kõvera nokaga porri ja järeltulevat põlve kasvatama hakanud suur-kirjurähne.
Läänevärava lähedal Rebasemäel kasvab rikka alustaimestikuga mets, millest osa moodustab laanemetsa-ilmeline kuusik, teine osa meenutab aga pigem palumännikut. Nii on Rebasemäe linnuelu isegi mitmekülgsem kui Veskimetsas. Lisaks eelmainitud liikidele võib kohata punarindu, võsaraate, leevikesi, lehelinde, siisikesi ja meie väiksemaid värvulisi, ainult viis grammi kaaluvaid pöialpoisse.
Linnutiikide ümbrus on suleliste meelispaik
Kahe metsaala vahele jääb linnutiikide piirkond. Kevade arenedes võib seal laulmas kuulda näiteks ööbikuid ja käosulaseid. Käo kukkumist pole viimastel aastatel paraku loomaaia territooriumil kuulda olnud.
Linnutiigid meelitavad lisaks kollektsioonis olevatele veelindudele kohale ka teisi.
Kevadeti saabuvad lõunamaalt mitmekümne kaupa suur-laukhaned, kelle edasine rännak viib nad Arktikasse. Tiikide saarekesi peavad turvaliseks pesapaigaks lärmakad naerukajakad, kes kohe peale jää sulamist end sisse seavad. Peale tavaliste linnalindude ehk sinikaelpartide, pesitsevad linnutiikidel ka tuttvardid ja rääkspardid. Alati ootamatult ilmub kohale salapärane tait, varasema nimega tiigikana, kes tegelikult kuulub hoopis kureliste seltsi. Aastast-aastasse on pesapaiga kuhugi pilliroo vahele leidnud sarvikpütipaar, keda eduka pesitsemise järel võib märgata ujumas, tillukesed triibulised pojad seljas.
Loomaaias elavate lindude rahulikku elu häirib aeg-ajalt kõrgustest kostev kanakulli hüüe: „kja-kja-kja“. Kui röövel nähtavale ilmub, saadab teda kamp tarmukaid vareseid, kes üritavad kullionu minema peletada. Mõnikord tiirutab loomaaia kohal kõrgustes ka suursugune merikotkas, kelle looduslik jahiala jääb pigem loomaaiast põhja poole – Kopli lahe kallastele.
Loomaaia elevandimaja ja jääkarumaja tundub sobivat meie rahvuslinnule suitsupääsukesele: armastavad nad ju pesitseda just ruumides, kus peetakse loomi.
Talve mööda saatmiseks leidis tänavu huvitava elupaiga üks mänsak, kes seadis end sisse Kullimäele kääpakotka aedikusse ja keeldus sealt lahkumast. Kiire, nutika ja osava tegelasena elatus ta kotkale pakutavast toidupoolisest, hoidudes teinekord üsnagi ärritunud peremehest mõistlikusse kaugusesse. Kevadel sai mänsak jalga rõnga ja saadeti seejärel tagasi loodusesse.
Kõik linnuhuvilised on oodatud osa võtma Loodusvaatluse maratonist!
Loodusvaatluste maraton algab 8. juunil kell 12 ja lõpeb 9. juunil kell 12. Maratoni käigus toimub õhtune ja hommikune linnuvaatlusretk loodushariduse spetsialisti Heiko Kruusiga. Maratoni käigus uuritakse koos juhendajatega veel nahkhiiri, putukaid, samblaid jpm.
Autor: Heiko Kruusi, Tallinna loomaaia loodushariduse spetsialist.
Järgmine artikkel: Linnurikkuse oaas keset linna
