Kodustatud jakk

Bos grunniens grunniens

Populatsiooni staatus teadmata

  • Selgroogne
  • Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
  • Klass: Imetajad (Mammalia)
  • Selts: Sõralised (Artiodactyla)
  • Sugukond: Veislased (Bovidae)
Loomaaia külastusala Sise-Aasia
Aktiivsus

Aktiivsus

videviku, päevane

Seltsingulisus

Seltsingulisus

seltsinguline, inimkaasleja

Toitumine

Toitumine

rohttaimed, lehed ja võrsed

Suurus ja kaal

Suurus ja kaal

kehapikkus 300 cm, õlakõrgus 140 cm, kaal 500 kg

Eluiga

Eluiga

25 aastat

Kodustatud jakki peetakse laialdaselt Sise-Aasia kõrgmägedes. Ta erineb ulukjakist vähe, on väiksem, lühemate ja peenemate sarvedega ning varieeruvama värvusega. Jakkide kodustamise aeg ei ole teada, ilmselt toimus see varsti pärast seda, kui inimene asus elama Aasia kõrgmägedesse. Kodustatud jakk on vähenõudlik loom ja saab looduses hakkama ilma inimese hoolitsuseta.

Lühikeste tugevate jalgadega jakk on ebatavaliselt osav ronija. Ta võib liikuda kõrgetes ja järskudes mägedes, kitsastel ohtlikel mägiteedel ja mööda selliseid karniise, kust vaevalt pääseks edasi mägilammaski.

Tihe karvkate kaitseb kõrgmäestiku külmade eest. Talvel langeb temperatuur sageli madalamale kui –40 °C. Suuremat osa jaki kerest katab tihe ja ühtlane karv. Jalgadel, külgedel ja kõhul olevad pikad karvad ulatuvad peaaegu maani. Kui loom heidab lumele, kaitsevad need teda külma eest altpoolt. Ka jaki saba on kaetud pikkade karvadega, meenutades hobuse saba. Lumetormide ajal seisavad jakid tundide kaupa liikumatult, sabapool tuule suunas.

Jakk on asendamatu koduloom kõrgmägedes, ta on suurepärane koorma- ja ratsaloom. Jaksab kanda kuni 150 kg koormat. Isegi 6000 m kõrgusel  mägedes suudab jakk liikuda koormaga väsimatult ühtlasel sammul mitu päeva järjest. Jakilt saadakse piima, liha, nahka, villa ja jämedaid pealiskarvu. Kuivatatud jakisõnnik on ainus kohapeal leiduv kütus mägedes ja platoodel, kus puid ei kasva. Jaki piim on kollakat värvi ja kõrge rasvasisaldusega. Jakipiimast tehtud võid kasutavad šerpad suurtes kogustes toiduks ja valgustites. Nepaali šerpade hulgas peetakse jakikarjasid  jõukuse ja prestiiži sümboliks. Kõikidel madalamatel aladel, kus jakke leidub, on levinud  jaki hübriidid teiste kodustatud veislastega.

Illustratsioon
Illustratsioon

Avatud iga päev

  • Kassad ja sissepääs 9-16
  • Loomaaed 9-17
  • Siseekspositsioonid, sh Vihmamets E 11-16, T-P 10-16
  • Vihmametsa sissepääs kuni 15:30
  • Laste loomaaed 10-17
  • Meenepood 10-16.30

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart