Läinud laupäeva varahommikul, siis kui eestimaalased alles ärkasid ja tegid esimesi ettevalmistusi laulupeorongkäigus vihmaga võitlemiseks, kohendas üks meie kolmest alpi ümisejapoisist nii hoolega oma urgu, et väljakaabitud pinnasest kogunes aedikupiirde äärde hunnikuke. Selle otsa ümbrust seirama roninud, pääses ta piirdele hüppama ja aedikust välja. Ülejäänud kaks ümisejapoissi magasid samal ajal oma urus tõenäoliselt õiglase und.
Kaugele meie põgenik siiski ei läinud. Teda nähti vihmametsamaja külastajate sissepääsu juures toimetamas ja sealsete katteplaatide alla varjumas. Appi kutsuti Jäägriabi, et teda kinni püüda.
Esmaspäeva hommikuks oli meie rändurist ümisejapoiss aga ise koju tagasi tulnud – igapäevaselt isetäituv toidulaud ja omasuguste seltskond kaalusid omapäi elamise riskid üles. Nüüd näeb kõiki kolme alpi ümisejat jälle koos pruukosti võtmas.
Amuuri tiigrid Ohana ja Aleksander vahetasid aedikuid ning nüüd jalutab külastajate peade kohal käigutorus, vaatab valdusi üle, möirgab valjult oma kohaloleku teavitamiseks ja nuusib suures tiigriaedikus põhjalikult kõiki põõsaalused isasloom Aleksander.
Tiigrioru kõrval ninasarvikuaedikus koorib teravmokk-ninasarvik Elba hoolega pajuoksa.
Linnutiikide aasal aga jalutavad ja nosivad rohtu kihnu maalambad. Mai keskel sündinud jäärtall Leemetirahu on kõvasti kasvanud ja endale kenad sarvemüksud pähe kasvatanud. Laste loomaaia teeotsal saab nüüd lugeda kihnu maalamba villast, villavärvi muutustest ja värvustüüpidest.
Juuni keskel laste loomaaeda kolinud tuntud kaljuronijad mokod on kenasti sisse elanud: nad valisid endale vaatluspunktiks kõrgel asetseva riiuli, kust saab hea ülevaate kogu laste loomaaia laudas toimuvast. Õueaedikut eelistavad nad esialgu kasutada siis, kui inimesi vaatamas pole.
Suvekarvas manul Mars demonstreerib aedikus marssides nii oma osavust okstel ronimisel kui ka tardumisoskust.
Õnnekurgede aediku tiheda lopsaka taimestiku varjus on pesa kahe munaga, mida vanemad kordamööda soojendamas käivad.
Mai lõpus koorunud kaeluskotkapoeg kullimäel kasvab vanemate hoole all jõudsalt ja piilub juba pesakõrgustest uudishimulikult all toimetavaid inimesi.
Üheksa tibu välja haudunud sinikael-pardi mammi sammub, tibud rivis järel, tiigiveele, kus viib nad hoolitsevalt kaldavõsa varju. Linnutiikide piirdel astub atsakalt naerukajakas. Ka tema hilised tibud on veel udusulis ja vajavad hoolt. Rõõmsa vidina saatel on suitsupääsukestel käsil pesakonna üleskasvatamine.
Tuleval esmaspäeval, 14. juulil tasub tulla külla meie šimpansitele Bettyle ja Quincyle. Igal aastal sel kuupäeval tähistatakse üle maailma šimpansite päeva!
Nüüd juba 65 aastat tagasi, 14. juulil 1960 saabus noor Jane Goodall Tansaaniasse, praegusesse Gombe rahvusparki, kus alustas tööd looduses elavate šimpansite uurimisel. Need uuringud, mis aitavad meil mõista loomi, iseennast ja meie ühist tulevikku, vajadust kaitsta liike ja nende elupaiku, on katkematult kestnud tänaseni.
