Loomaaias tuleval kevadel avatav Kagu-Aasia vihmametsa hoone sai kesknädalal uued asukad: sisse kolisid binturong, aasia sõrmiksaarmad ja kalakassid.
Veidi kassi meenutava näo, tüüaka karuliku kogu ja päris pika sabaga binturong, kes kuulub tsiibetlaste ehk kärpkaslaste sugukonda, on osav ronija ja elab enamasti puude otsas. Tema pikk saba on haardevõimeline. Erinevalt teistest tsiibetlastest, kes on valdavalt loomtoidulised, on binturongi põhitoiduks puuviljad, kuid ta püüab ka linde, pisiimetajaid, selgrootuid ning sööb mune ja raipeid. Süstemaatiliselt on binturong perekonna Arctictis (Kreeka keeles arktos – karu ja iktis – kärplane) ainus liik. Maailma Looduskaitseliidu punases nimistus kuulub binturong ohualtisse kategooriasse ja tema arvukus looduses väheneb.
Looduses väheneb arvukus ka samasse ohukategooriasse kuuluval väikseimal saarmaliigil aasia sõrmiksaarmal. Loomakesed on väga osavad oma lühikeste küünistega esikäppadega mudas ja taimestikus limuseid ja koorikloomi kompima ning suhu pistma. Uues elupaigas ei olnud vilkad sõrmiksaarmad eriti altid varjulist transpordikasti hülgama, sestap jäeti nad omapäi uute oludega tutvuma.
Vihmametsa hoone külastusalal hakkavad aasia sõrmiksaarmad ja binturongid jagama ühist ekspositsiooni.
Vanas lõvimajas juba mõnda aega sõbralikult koos elanud kalakassid Tommi ja Coral, hellitusnimega Rosa, on uues elupaigas esialgu harjumise ajal ühes ruumis, kuid eraldi. Edaspidi hakkavad nad jagama üht põnevalt taimestikurohket ja basseiniga ekspositsiooniala. Transpordikastist väljumisega ei olnud kummalgi kalakassil probleeme, kuigi silmad olid ümmargused mõlemal ja liigutused väljapeetult aeglased. Rosa nuuskis veidi uut ümbrust, hüppas riiulile ja piilus kohe uudishimulikult võre taga paistvat taimestikurikast aedikut, inimestele näitas aga igaks juhuks hambaid. Ka kalakassid kuuluvad ohualtisse kategooriasse ja nende arvukus looduses väheneb.
Kagu-Aasia vihmametsa ekspositsioonialal end juba mõni aeg tagasi sisse seadnud Filipiinidel elutsev väljasuremisohus tariktik-sarvlind on seni vaatajate suhtes väga ettevaatlik ja lendab kohe oma elupaigas kõrguva jämeda tüve otsa.
Bali saare endeemid, kriitiliselt ohustatud valge-kuldnokad, kelle loodusliku populatsiooni suurus arvatakse olevat alla 50 suguküpse isendi, toovad oma sädinaga vihmametsahoonesse elu.
Esialgu on arglik ka Filipiinidel elutsev kollaka mustriga varaan, kes on koorunud Pärnu MiniZoos ja jõudis loomaaeda esmaspäeval, teisel jõulupühal.
Aasta viimane nädal algas loomaaias jõuluvanade lustaka ja üllatusterohke külaskäiguga. Pööripäev ja jõulud on nüüd möödas ning selge ilmaga taevas sirav noorkuu saab iga õhtuga siilukese juurde.
Toredad lapsed Saku Terakese lasteaia Brunode rühmast kogusid koos lapsevanematega päkapikukohvikut pidades heategevuseks väikese summa ja otsustasid hakata loomaaia surikaadi vaderiks. Et aga raha sai kogutud rohkem kui vaderisummaks tarvis, siis viis lasteaia väike esindus ülejäänud summa eest head-paremat metsloomadele metsa.
Elevant Carlil on igatalvine must’i aeg, ta rullib lonti ja jookseb aegajalt isegi oma tühja basseini, et möödasõitvate traktoritega ärbelda.
Hommikuhämus Carli õueaedikut korrastama asunud talitaja märkas eemalt suure kivi juures parajat sõnnikuhunnikut ja siirdus hoogsal sammul seda koristama. Jõudis veel mõelda, et näe kui tubli Carl, ilusa hunniku kivi kõrvale teinud. Aga hunnik võttis jalad alla ja veeres laiali – kobaras maganud nurmkanad vudisid nii kiiresti kui jalad võtsid usina töötaja teelt eest. Loomaaias on ikka tore töötada!
Head vana-aasta lõppu!
Head uut aastat!
