Kihnu maalammas
Ovis aries
Populatsiooni staatus teadmata
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Selts: Sõralised (Artiodactyla)
- Sugukond: Veislased (Bovidae)
Seltsingulisus
seltsinguline
Toitumine
rohttaimed
Suurus ja kaal
40-50 kg
Kihnu maalammas on kohalik põlistõug, kes algselt oli üle-eestiline maalambatõug, kuid tänapäeval on säilinud vaid Kihnu saarel. Ta kuulub põhja lühisabaliste lammaste rühma ja põlvneb uluklambast muflonist. Täiskasvanud jäär kaalub keskmiselt 50, utt 40 kilo. Sarved võivad olla ka uttedel. Kaela all võivad esineda tilbad – üks-kaks nisataolist villaga kaetud moodustist. Kihnu maalammast kultuurtõugudest eristav tunnus on kahekihilise villa (alus- ja pealisvill) ning karvavahetuse olemasolu. Kihnu maalammas on vähenõudlik ja hea söödakasutaja, sobib igasugusele karjamaale. Ta on leplik nii liigikaaslaste kui lauda suhtes (elab hästi ka kitsastes oludes), stressikindel. Pidamiseks sobib hästi külmlaut, kust on võimalik aasta ringi vabalt väljas käia. Viljakus on aborigeensele loomale omaselt kõrge. Suguküpseks saavad jäärad 5–6-kuuselt, uted 6-kuuselt. Tallesid sünnib 1–2, mõnikord 3. Tallede suremust esineb harva, kuna utt poegib kergelt, võtab talle hästi omaks ja kaitseb teda. Maalammastel on säilinud sünnituspesa valmistamise ja tallede varjamise instinkt.
