Tadžiki markuur ehk Tadžiki keerdsarvkits

Capra falconeri heptneri

TADJIK MARKHOR
ТАДЖИКСКИЙ ВИНТОРОГИЙ КОЗЁЛ или МАРХУР
TURKMENIAN KIERTEISSARVIKAURIS

Selle uhke rinnaesise lakaga võrdlemisi koguka kaljukitse nimi markuur (farsi keeles ‘maosööja’) viitab eelkõige tema keerdunud sarvedele ja ka sellele, et loom toitub kiduratest alpitaimedest, mis võivad meenutada vonklevaid madusid. Markuurid ehk keerdsarvkitsed asustavad Kesk-Aasia mäestike põõsastega kaetud nõlvu.

Isaslooma sarve pikkus kuni 95 cm

Tõsiselt ohustatud tadžiki markuur elab paari killustatud populatsioonina Türkmenistanis, Usbekistanis, Tadžikistanis ja Afganistanis. Arvukus: >700, ↓

Tadžiki markuur eelistab põõsastihniku ja vähese metsaga kaetud kaljupiirkondi, suvel kuni 4000 m üle merepinna, talvel 2000–2200 m kõrgusel. Väldib sügavat lund. Kogu oma levila ulatuses on keerdsarvkitsed väljasuremisohus, põhjuseks küttimine nii liha kui Aasia rahvameditsiinis kasutatavate sarvede saamiseks, aga ka koduloomakarjad, kes tõrjuvad liigi välja nende põlistest elupaikadest ning levitavad parasiite ja nakkushaigusi, mille vastu ulukil pole välja kujunenud kaitsekohastumisi.

Tadžiki markuuri rahvusvahelist suguregistrit peab Helsingi loomaaed.