Tadžiki markuur ehk tadžiki keerdsarvkits

Capra falconeri heptneri

Ohulähedane

Stabiilne

  • IUCN
  • LC
  • NT
  • VU
  • EN
  • CR
  • EW
  • EX
  • Selgroogne
  • Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
  • Klass: Imetajad (Mammalia)
  • Selts: Sõralised (Artiodactyla)
  • Sugukond: Veislased (Bovidae)
Hakka minu vaderiks
Loomaaia külastusala Alpinaarium
Päritolu

Päritolu

Türkmenistan, Uskbekistan, Tadžikistan, Afganistan

Aktiivsus

Aktiivsus

päevane, videviku

Seltsingulisus

Seltsingulisus

seltsinguline

Toitumine

Toitumine

rohttaimed, puulehed ja võrsed

Suurus ja kaal

Suurus ja kaal

kehapikkus 165 cm, õlakõrgus 85 cm, kaal 45-95 kg

Eluiga

Eluiga

12-13 aastat

Selle uhke rinnaesise lakaga võrdlemisi koguka kaljukitse nimi markuur (farsi keeles ‘maosööja’) viitab eelkõige tema keerdunud sarvedele ja ka sellele, et loom toitub kiduratest alpitaimedest, mis võivad meenutada vonklevaid madusid. Markuurid ehk keerdsarvkitsed asustavad Kesk-Aasia mäestike põõsastega kaetud nõlvu.

Isaslooma sarve pikkus kuni 95 cm

Tõsiselt ohustatud tadžiki markuur elab paari killustatud populatsioonina Türkmenistanis, Usbekistanis, Tadžikistanis ja Afganistanis. Arvukus: 1008

Tadžiki markuur eelistab põõsastihniku ja vähese metsaga kaetud kaljupiirkondi, suvel kuni 4000 m üle merepinna, talvel 2000–2200 m kõrgusel. Väldib sügavat lund. Kogu oma levila ulatuses on keerdsarvkitsed väljasuremisohus, põhjuseks küttimine nii liha kui Aasia rahvameditsiinis kasutatavate sarvede saamiseks, aga ka koduloomakarjad, kes tõrjuvad liigi välja nende põlistest elupaikadest ning levitavad parasiite ja nakkushaigusi, mille vastu ulukil pole välja kujunenud kaitsekohastumisi.

Tadžiki markuuri rahvusvahelist suguregistrit peab Helsingi loomaaed.

Illustration
Illustration

Avatud

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Siseekspositsioonid 10-18
  • Laste loomaaed 10-19
  • Laste loomaaia õueala ja meenepood 10-18
  • Loomaaed 9-19
Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud.

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart