Tadžiki markuur ehk tadžiki keerdsarvkits
Capra falconeri heptneri
Ohulähedane
Stabiilne
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Selts: Sõralised (Artiodactyla)
- Sugukond: Veislased (Bovidae)
Päritolu
Türkmenistan, Uskbekistan, Tadžikistan, Afganistan
Aktiivsus
päevane, videviku
Seltsingulisus
seltsinguline
Toitumine
rohttaimed, puulehed ja võrsed
Suurus ja kaal
kehapikkus 165 cm, õlakõrgus 85 cm, kaal 45-95 kg
Eluiga
12-13 aastat
Selle uhke rinnaesise lakaga võrdlemisi koguka kaljukitse nimi markuur (farsi keeles ‘maosööja’) viitab eelkõige tema keerdunud sarvedele ja ka sellele, et loom toitub kiduratest alpitaimedest, mis võivad meenutada vonklevaid madusid. Markuurid ehk keerdsarvkitsed asustavad Kesk-Aasia mäestike põõsastega kaetud nõlvu.
Isaslooma sarve pikkus kuni 95 cm
Tõsiselt ohustatud tadžiki markuur elab paari killustatud populatsioonina Türkmenistanis, Usbekistanis, Tadžikistanis ja Afganistanis. Arvukus: 1008
Tadžiki markuur eelistab põõsastihniku ja vähese metsaga kaetud kaljupiirkondi, suvel kuni 4000 m üle merepinna, talvel 2000–2200 m kõrgusel. Väldib sügavat lund. Kogu oma levila ulatuses on keerdsarvkitsed väljasuremisohus, põhjuseks küttimine nii liha kui Aasia rahvameditsiinis kasutatavate sarvede saamiseks, aga ka koduloomakarjad, kes tõrjuvad liigi välja nende põlistest elupaikadest ning levitavad parasiite ja nakkushaigusi, mille vastu ulukil pole välja kujunenud kaitsekohastumisi.
Tadžiki markuuri rahvusvahelist suguregistrit peab Helsingi loomaaed.
