Külma suhtes immuunsed naudivad lumiseid olusid

Eesti on valinud tänavuse aasta loomaks pruunkaru, idamaade kalendri järgi algab 1. veebruaril aga tiigriaasta. Tallinna loomaaias pole praegu võimalik kumbagi loomaliiki oma silmaga näha, kuid pole viga – nii karu kui ka tiiger on plaanis loomaaeda tagasi tuua.

Tallinna linn peaks plaanide järgi alustama tänavu tiigrioru rajamist loomaaeda. Amuuri tiigrite ja teiste Kaug-Ida asukate eluala hakkab paiknema sügisega jõudsalt kerkinud ja katuse alla saanud Kagu-Aasia troopilise vihmametsa hoone kõrval.

Pruunkarule sobiliku ekspositsiooni loomine võib võtta veidi kauem aega, sestap peavad loomaaiakülalised esialgu leppima jääkarude uudistamisega. Samas pole karude pere noorim liik jääkaru, kelle tänapäevane välimus kujunes välja ligikaudu 200 000 aastat tagasi, jõudnud pruunkarust veel niivõrd kaugeneda, et nad looduses omavahel kohtudes ühiseid järglasi anda ei saaks. Tõsi, kaasajal on jääkarule kõige lähemad mõned Alaska saarte pruunkarude populatsioonid, kõige vähem sugulust jääkaruga on aga Euroopa pruunkarudel.

Loomaaia jääkarud naudivad tänavu korralikku lumist talve, kuid lume puudumisel püherdavad nad end vahel üleni pruunideks porikarudeks. 2019. aasta aprillis tehtud fotol näivad loomaaia jääkarumaailma aedikus sõbralikult koos olevat jää- ja pruunkaru: toona loomaaias elanud jääkaru Aron oli end pärast suplust korralikult poriseks püherdanud, tema ema Friida aga näitas jääkarule kohast heledat kasukat.

Praegu loomaaia jääkarumaailmas elavad Rasputin ja Friida vahetati esmaspäeval aedikutes, misjärel oli mõlemal põnev kaaslase lõhnajälgi ajada ja mänguasju uurida.

Aastavahetus möödus loomaaiaasukatele talutavalt. Šimpansid tunnevad ennast hästi, ainult mõned liigikaitseuuringute keskuses talvituvad oravhiired lagritsad virgusid korraks unest, sõid seepeale kõhu täis ja magasid edasi.

Kesknädalal maha sadanud lai ning pehme lumi hakkas kokku ja nii tegid talitajad Aafrika lõunaosa asukatele surikaatidele, kes Eestimaal lumisel talvel õue ei saa, ühe vahva ja loomakeste jaoks maitsvate prussakatega ehitud lumememme. Õhtupoolikul aga tõid loomaaia looduskooli lapsed surikaatidele oma kätega valmistatud pappmajakese, mis väikestele kiskjatele samuti palju uudistamisrõõmu pakkus.

Toasoojas sai lumepalli tuustida ka Lõuna-Ameerika asukas pruun-harjasvöölane. Aafrika savannielevant Carl aga mekutas lumehangede vahel lund süüa ning grööni muskusveised nautisid pehmel lumel külitamist.

Loomaaeda vuravad kuuse- ja nulukoormad rikastavad loomaaiaasukate toidulauda ning annavad neile tegevust. Okaspuid tuuseldavad ja nosivad hea meelega nii piisonid kui ka kaamelid.

Keskkonnahariduskeskuses üles pandud värskeim valiknäitus Eesti suurimal loodusfotovõistlusel «Looduse aasta foto 2020» auhinnatud töödest jääb avatuks veebruari lõpuni. Kuni järgmise kuu keskpaigani saab samas jätkuvalt uudistada ka põnevat koguperenäitust «Väikeste elukate elutähtsad ametid», mis kutsub avastama putukate põnevat maailma ning annab ülevaate nende pisikeste loomakeste erilistest rollidest meie looduskeskkonna kujundajate ja säilitajatena.

Illustration
Illustration

Avatud

  • Kassad ja sissepääs 9-18
  • Siseekspositsioonid 10-19
  • Laste loomaaed ja meenepood 10-19
  • Laste loomaaia õueala 10-18
  • Loomaaed 9-20
Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud.

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart