Kurbust ja rõõmu

Kolmapäeva hommikul suikus igavesse unne eakas aasia emalõvi Tori. Tallinna loomaaias sel sajandil elanud kolmest aasia lõvist elas Tori kõige kauem, koguni 17 aastat 5 kuud ja 28 päeva.

Ta pakkus loomaaednikele ja loomaaia külalistele palju rõõmu ja toredaid hetki.

Poolas Łódźi loomaaias 20.02.2005 sündinud ja seal inimeste poolt üles kasvatatud noor emalõvi saabus Tallinna 2006. aasta juunis. Ta oli väga sõbralik, suhtlemisaldis ja mänguline ning eelistas inimesi liigikaaslastele. Ei meeldinud talle paarilisena Frankfurti loomaaia lõvikarjast pärit isalõvi Juna (Johnny) ega sobinud seltsilisena Helsingis lõvide seas üles kasvanud emalõvi Xylitol (Ksjuša). 2016. aasta sügisel kolis ta ajutiselt pooleks aastaks Riia loomaaeda, et õnnistada sisse sealne uus lõvide ekspositsioon.

Viimastel aastatel kannatas Tori terviseprobleemide, sealhulgas maksapuudulikkuse käes, mida seni oli suudetud kontrolli all hoida. Augusti teisel nädalal halvenes tema tervis aga järsult, ta kaotas söögiisu ega tahtnud ka juua, mistõttu võetigi vastu otsus ta eutaneerida.

Aasia lõvide eluiga ei ole väga pikk: looduses elavad nad 10–12 aastat, tehistingimustes mõnevõrra kauem. Lõvi Tori ema suri 14-aastaselt, isa 13-aastaselt.

Esmaspäeval lubati teineteise seltsi takiinid: kolm emaslooma said kokku Berliinis sündinud, Ungaris elanud ja tänavu märtsis Münchenist Tallinna jõudnud isasloom Tilliga. Uusi naabreid käib aeg-ajalt uudistamas ka kõrvalaedikus elav hiina goral Tiza.

Kaksvarvas-laisik kannab nüüd nime Tupsik. Loomaaednikele kõige enam südamesse läinud nime pakkusid välja kaks tüdrukut, kes korjasid laisikule pärnaõisi, joonistasid temast pildi ja põhjendasid armsasti oma nimepakkumist.

Šimpansid naudivad niisket palavust. Lumekakud lõõtsutavad ja raisakotkalgi on nokk lahti. Habekakkudel ja händkakkudel on käes sulgimise aeg, nad näevad välja kui lahtikammimata lokkidega koduperenaised pühapäeva hommikul.

       

Sudaani maasarvik püüab paku sisse peidetud hiid-jahumardika rasvaseid tõuke. Linnutiikidel võib tabada toitumas taida ehk tiigikana koos pojaga.

Loomaaia liigikaitseuuringute keskuse vahendusel saadeti 2019. a aprilli lõpus euroopa ja ameerika piisonite karvaproove uuringute tegemiseks Tšehhi Tabori loomaaeda. Nüüd on teadusajakirjas “Veterinary and Animal Science” ilmunud artikkel euroopa piisonite pikaealisusega seotud geenide uuringust, kus on käsitletud ka Tallinna loomaaia nelja pürja DNAst saadud infot.

Uuringust selgub muuhulgas, et meie pürjalehmadel Gamal ja Rimpsal puudub pikaealisuse geenivariant, kuid Maikal ja Raisal on see olemas. Gama on nüüdseks 20-aastasena elust lahkunud, kuid ülejäänud piisonilehmad on elus ja praegu 21–22-aastased.

Fotol on ekspositsioonis elav pürjakari: esiplaanil lamab Raisa, püherdab tema järglane Rama, seisab Rimpsa ja kõige taga lamab pürjapull Muri.

20. sajandi alguses väljasuremise äärele jõudnud pürgade ehk euroopa piisonite tänapäevaks taastunud asurkondadele pani aluse väga väike arv asutajaisendeid, mistõttu loomade geneetiline mitmekesisus on väga madal. Euroopa piisonite keskmine eluiga on noorloomade suure suremuse tõttu ainult 3,54 aastat, samas maksimaalne eluiga on olnud 28 aastat.

Sel nädalal toimus loomaaias linnalaager 1.–4. klassi õpilastele ja sai nautida klassikakolmapäeva kontserti. Taasiseseisvumispäeval on loomaaed avatud tavapäraselt. Tuleval nädalal on kõik huvilised oodatud liigikaitsekonverentsile ja loomaaia sünnipäeva loodushariduspäevale.

Illustration
Illustration

Avatud

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Siseekspositsioonid 10-18
  • Laste loomaaed 10-19
  • Laste loomaaia õueala ja meenepood 10-18
  • Loomaaed 9-19
Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud.

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart