Suvenautlejad loomaaias

Suvi on täies hoos ja jagab lahkelt nii päikest, tuult kui ka vihma.

Jääkarud Friida ja Rasputin veedavad aega koos ja eraldi ning naudivad suvemõnusid teineteist segamata. On ju kummalgi oma bassein, milles ujuda ja mänguasjadega mängida. Ainult enese kuivaks püherdamisega on veidi kehvad lood – lopsaka roheluse peal seda hästi teha ei saa, ja nii sügabki Raspi külgi ja tagumikku hoolega vastu suurt kivimürakat.

Raipekotkas laotab tiibu ja võtab päikest. Kuuba amatsoonpapagoi vadistab omaette oma õueaediku tihedas lehestikus. Suitsupääsuke aga hõiskab traadil kogu hingest kogu maailmale. Kuldnokkade parved kammivad niitusid läbi. Tuttvart on oma sulepallid linnutiikidele toonud.

Läinud aastal Kaunase loomaaiast toodud ja linnutiikidele lastud sookilpkonnad aga kipuvad rändama: üks avastati vihmametsa tagahoovist, teine aga marssis elevant Carl aedikuni. Mõlemad lasti vette tagasi.

Amuuri leopard Darlal õnnestus paar takkus karvatuusti seljalt maha nühkida ja nüüd saab neid looduskoolis huvilistele näidata ja katsuda anda.

Aprilli alguses troopikamajas ilmavalgust näinud kuningtamariini poju on iseseisvunud, kuid pikkade valgete vuntside kasvamist peab ta veel ootama. Ja muidugi on ta vanematest palju väiksem.

Mai alguses kullimäel koorunud vöötkakupojad on aga juba vanalindude mõõtu, ainult peasulestik on neil veel veidi udusuline.

Kui vihm kimbutama kipub, võib troopikamajas vaadata silma harikrokodill Vanamehele, suhelda kaguaasia ronikala ehk guraamiga, uudistada jõeraide lennukat ujumist, hämmastuda pisikese mageveekreveti kiirest vudimisest, leida lehe alt vaigu-lehekonna ja vaimustuda esinema kippuvast veeagaamist.

Uue vihmametsahoone hoogsalt kasvavas taimestikus vidistavad valge-kuldnokad. Rohepüüton on oma elupaigaga kohanenud, varjulisest terraariuminurgast alla tulnud ja oksale keerdunud. Hommikuti võib näha lendkoeri lendamas ja kalakasse basseinis ujumas. Binturongid aga maiustavad mõnikord jaava õuna pirnikujuliste viljadega, mis maitsevad väga ka lendkoertele, või uurivad neile antud suuri banaanilehti.

Loomaaia lääneväravas võib tabada kaksvarvas-laisikuid teineteisele sügavalt silma vaatamas: laiskloomade pea alaspidi maailmas käib ka silma vaatamine tagurpidi.

Talitajad meisterdasid rosella- ja kaeluspapagoidele põnevuse tekitamiseks papist papagoikuju ja riputasid selle koos punaste puumunadega aedikusse.

Siberi kaljukitsede karjas võib silma jääda üks tume kits. Nahanugiliste käes kannatanud loom oli kuu aega karjast eemal, sai ravi ja õlitamist, ning on nüüd parasiitidest prii. Tema normaalne karvastik taastub ajapikku.

Linnutiikide ümber jalutades saab tutvuda Eesti kesksuve paarikümne kauni loodusliku õitsejaga. Kolmapäeviti aga tasub kindlasti plaani võtta loomaaednike suviste juttude kuulamine.

Illustration
Illustration

Avatud iga päev

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Loomaaed 9-19
  • Siseekspositsioonid, sh Vihmamets E 11-18, T-P 10-18
  • Vihmametsa sissepääs kuni 17:30
  • Laste loomaaed 10-18
  • Meenepood 10-17

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart