Amuuri leopard

Panthera pardus orientalis

AMUR LEOPARD
АМУРСКИЙ ЛЕОПАРД
AMURINLEOPARDI

Sugukond: Kaslased (Felidae)

Leopardi põhjapoolseima levikuga alamliik amuuri leopard on üks ohustatumaid kaslasi kogu maailmas. Amuuri leopard asustab mägitaiga piirkondi, eelistades murdmaastikke, kus vahelduvad seedermänni ja laialehiste puude segametsad ning nulumetsad, kaljulõhangud ja veelahkmed. Teda kohtab harva kõrgemal kui 400 m. Amuuri leopard väldib sügava lumega alasid, ka kaljusele mererannikule tuleb haruharva.

Leopardi alamliikidest on amuuri leopard välimuselt kõige enam eristunud. Suured (5×5 cm) laiade vahedega (kuni 2,5 cm) ja tumeneva keskosaga rosetid kirkal oranžikaskollasel taustal teevad temast ühe kauneima karvakasukaga leopardi. Talvel küünib amuuri leopardi seljakarva pikkus kuni 5 cm ja kõhukarva pikkus kuni 7,5 cm.

Amuuri leopardi levila vähenes XX sajandi jooksul dramaatiliselt. Kui sajandi algul oli amuuri leopard Primorje lõunaosa tavaline asukas, siis ajapikku moodustus 3 isoleeritud asurkonda, millest lõpuks jäi alles vaid üks. Nüüdisajal elab Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea kokkupuutealal umbes poolsada isendit.

amuuri leopard Alexei_foto Inari Leimanalexei_foto-inari-leimanTallinna loomaaia amuuri leopardide ekspositsioonis elavad kaks amuuri leopardi: nooruke isasloom Alexei, kes sündis 2.06.2014 Inglismaal Twycrossi loomaaias ja saabus Tallinna 1. 08.2016 varahommikul ning kogenud emasloom Darla, kes on üles kasvatanud juba 12 kutsikat.

Darla

  • sündis 17.04.2004 Berlin Tierpark’is
  • saabus Tallinna loomaaeda 30.11.2005
  • 29. aprill 2006 toimus amuuri leopardide ekspositsiooni avamine

Darla-Britta-Kalgan Darla-Britta-Kalgan (2) Darla-Britta-Kalgan3

Darla ja Freddi dünastia

stend3

Esimesed Freddi ja Darla pojad – Edgar, Toomas ja Kaia sündisid 15.05.2008

  • Edgar elab 2016. aasta jaanuarist Clevelandis.
  • Toomas elab 25.03.2010 alates Helsingi loomaaias. Emasloom Stinaga on tal 2010. aastal sündinud ja praegu Rotterdamis elav isane järeltulija Cema. Uue partneri Zanega sündis 2015. aasta suvel emane kutsikas Hope.
  • Kaia elab 16.11.2009 alates Marwelli loomaaias Suurbritannias. Kaia esimene järeletulija Kanika (emane) sündis 22. mail 2014 ning elab alates juulist 2016 Californias. Teise pesakonna kaks isast kutsikat Kazimir ja Anik sündisid 25. juunil 2016.

5. aprill 2010 sündisid Hanka ja Hasan

Hanka-Hasan-Maaja-Kitsing

  • Hanka elab Praha loomaaias, kust tal sündisid 2013. aasta detsembris kolmikud – Khorol, Korea  ja Kalev. Kalev elab alates 2016. aastast Primorje safaripargis. Korea elab alates märtsist 2016 Yarmouthi loomaaias.
  • Hasan elab Novosibirski loomaaias ning on kahe 2016. aastal sündinud isase kutsika isa.

Hasan-Signe-Kalgan Hasan-Signe-Kalgan2 Hasan-Maaja-Kitsing Hasan-Maaja-Kitsing (2)


14. aprilli 2011. aasta pesakonna esimene kutsikas suri sündimisel. Teine, pontsakas isane kutsikas, ristiti sumomaadleja Kaido Höövelsoni võistlejanime järgi Barutoks.

  • Baruto elab Itaalias Parco Faunistico La Torbieras. Temal on kaks järeletulijat, 16. juunil 2015. aastal sündinud isased pojad.

Baruto, photo by Britta Kalgan Baruto-Britta-Kalgan


13. aprill 2012 sündis Darla ja Freddi neljas pesakond – Akra, Vlada ja Freya

  • Akra elab Moskva loomaaias, kus talle sündis 2015. aasta juulis isane järeletulija Akryl.
  • Vlada elab Bellewaerde loomaaias  ning kasvatab kahte 21.mail 2016 sündinud emast kutsikat Esrat ja Zyrat.
  • Freya elab Yorkshire Wildlife Park’is Suurbritannias. Talle sündisid 28. juunil 2015. aastal kolmikud, kellest üks suri. Mõlemad ellujäänud on isased – Anadyr ja Teva.

Viimased pojad sündisid 3.04.2014 – Dora, Muusi & Freddo

Amuuri-leopard-Christina-Daous2 Amuuri-leopard-Christina-Daous Amuuri-leopard-Signe-Kalgan4 Amuuri-leopard-Signe-Kalgan3 Amuuri-leopard-Signe-Kalgan2 Amuuri-leopard-Signe-Kalgan Amuuri-leopard-Signe-Kalgan6 Amuuri-leopard-Signe-Kalgan5

Avatud

  • Kassa
    9-15
  • Siseekspositsioonid *
    10-16
  • Laste loomaaed
    10-19

* Siseekspositsioonid on esmaspäeviti suletud
Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist

Kuidas tulla

Paldiski mnt värav

Peatus ZOO: buss nr 21, 21B, 22, 37, 41, 42 ja 43; autoga, jalgrattaga või jalutades

Ehitajate tee värav

Peatus Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45; autoga, jalgrattaga või jalutades

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Kontakt

E-R +372 6943 300
zoo@tallinnzoo.ee

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn

Tagasiside