Merisiga
Cavia porcellus f. domestica
Populatsiooni staatus teadmata
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Selts: Närilised (Rodentia)
- Sugukond: Merisigalased (Caviidae)
Päritolu
Kesk- ja Lõuna-Ameerika
Aktiivsus
päevane, videviku
Seltsingulisus
seltsinguline
Toitumine
rohttaimed
Suurus ja kaal
kehapikkus 24 cm, kaal 0,5 kg
Eluiga
8 aastat
Põlvneb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Euroopasse toodi 16. saj. Nime on merisiga saanud oma ruigava hääle järgi, ehkki ta on näriline ja tal pole midagi ühist ei mere ega sigadega. Tänapäeval on merisiga üks levinumaid labori- ja lemmikloomi. On aretatud mitmeid tõuge. Merisiga on aktiivne päeval. Kahekuise tiinuse järel sünnib 2–4 (vahel kuni 7) poega. Vastsündinud on nägijad ja karvadega kaetud. Emapiima imevad 3 nädalat. Suguküpseks saavad 1–2-kuuselt. Eluiga 6–8 a.
Kodustatud merisea esivanem pole täpselt teada, sest merisiga oli olnud indiaanlaste koduloom juba sadu aastaid enne eurooplaste saabumist Ameerikasse ja erines juba siis välimuselt oma looduslikest sugulastest. Indiaanlased kasvatasid merisigu peamiselt liha- ja ohvriloomana. Merisea looduslikke liike on palju. Nad on sarnased kodustatud meriseaga, kuid nende karvastik on ühetooniline pruun. Enamiku liikide elupaigad on kuivade tasandike madalad põõsastikud, kuhu rajatakse ka urud. Elavad väikeste seltsingutena. Toituvad peamiselt rohttaimedest.
