Liiga palju elevante?

Ligikaudu sada aastat tagasi, 1930. aastatel oli WWF andmetel aafrika elevantide arvukus suurusjärgus 10 miljonit isendit. Praegune hinnang ütleb, et neid arukaid neljajalgseid elab Aafrikas 415 000. Väljasuremisohus oleva aafrika savannielevandi suurimad asurkonnad toimetavad Botswana (130 000 looma), Zimbabwe (100 000) ja Tansaania (60 000) riigi maadel. Just neis kolmes riigis on üles võetud ka näitusel olevad pildid.

Võlumets – Heiko Kruusi

Kaitsetöö rahvusparkides ja kaitsealadel on mõõdukalt vilja kandnud ja elevantide arvukus tasapisi kõige hullemast madalseisust kasvamas. Kordades jõudsamalt on kasvanud inimkond rahvusparke ümbritsevatel aladel. Nii on teravnenud konflikt inimeste ja elevantide vahel. Järjest enam räägitakse vajadusest elevantide arvukust reguleerida, mis praktikas tähendab muidugi elevandijahi taasalustamist.

Aafrika savannielevant – Heiko Kruusi

Probleemi on teravdanud ka mitu järjestikust põua-aastat. Hiljaaegu anti Zimbabwes luba 200 elevandi küttimiseks, et anda nende liha toiduks põuas kannatavatele kogukondadele. Viimati lubati selles riigis elevantidele jahti pidada 1988. aastal. Namiibia valitsus on andnud loa 723 metsiku looma küttimiseks, kelle hulgas on ka 83 elevanti. Ülejäänu moodustavad 300 sebrat, 100 gnuud, 100 kannat, 60 pühvlit, 50 impalat ja 30 jõehobu.

Kui Saksamaa asus 2024. aasta kevadel keelustama teatavate jahitrofeede, sealhulgas elevandi kehaosade, importi, ähvardas Botswana president Mokgweetsi Masisi saata Berliini 20 000 „üleliigset“ elevanti, kes „tekitavad kahju kinnisvarale, hävitavad põllusaaki ja talluvad surnuks kohalikke inimesi“.

Kas inimkonna pöörase kasvutempo juures ongi teistele loomadele jäänud varasemast vähem ruumi? Kas elevante ongi Aafrikas liiga palju?

Nagu “Vahitorni” kaanepildil – Heiko Kruusi

Heiko Kruusi (s 1968) on lõpetanud Tartu ülikooli bioloogia ja elustiku kaitse erialal. Praegu töötab ta Tallinna loomaaias loodushariduse spetsialistina, juhendab seal fotoringi ja täiendab end magistriõppes Eesti Maaülikoolis loodusturismi erialal. Looduse pildistamisega on tegelenud alates 1980ndate aastate keskpaigast. Ta on juhtinud Matsalu loodusfilmide festivali fotoprogrammi, korraldanud fotokonkursse ja osalenud mitme võistluse žürii töös. Viimasel kolmel aastal on ta kaameraga rännanud kolme Aafrika riigi rahvusparkides.

Illustratsioon

Avatud iga päev

  • Kassad ja sissepääs 9-16
  • Loomaaed 9-17
  • Siseekspositsioonid, sh Vihmamets E 11-16, T-P 10-16
  • Vihmametsa sissepääs kuni 15:30
  • Laste loomaaed 10-17
  • Meenepood 10-16.30

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart