Missioon
Tallinna loomaaed on vääriline üleilmse loomaaedade võrgustiku osa. Nii nagu kõik loomaaiad, toetume kolmele sambale: loomad, külastajad ja loomaaia meeskond. Selle kolmiku oskuslik ühendamine annab meile suurepärase võimaluse toimetada neljas vallas: loodusharidus, otsene looduskaitse, teadustegevus ning oma külastajatele hariva puhkuse võimaldamine. Kõige selle eelduseks on järjest parem hoolitsus meie vastutada olevate liikide ja loomade heaolu eest – seda nii loomaaias endas kui ka looduses.
Lühidalt kokku võttes on meie missioon „hoolimine“ ja „hoolimise õpetamine“. Teisisõnu – elurikkusest hooliva ja keskkonna tervikut mõistva looduskultuuri järjekindel edendamine lastest eakateni. Seetõttu on Tallinna loomaaial, olles omanäoline loodussaar urbanistlikus maastikus, täita oluline roll meie rahvuskultuuris.
Ajaloost
Eestis, nagu enamikus pärast Esimest maailmasõda iseseisvunud riikides, jõuti kultuuri ja majanduse arengus loomaaia loomiseni alles Teise maailmasõja eelõhtuks, kuigi arutelu selle vajalikkuse üle algas siin kohe omariikluse väljakuulutamise järel. Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939. Põhikoormus selle sündmuse ettevalmistamisel langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile.
1937. aastal oli Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond lisaks nn Argentiina karikale toonud Soomest kingitusena kaasa ka ilvesepoja Illu. Temast sai Tallinna loomaaia üks esimesi eksponaate ja hiljem ka tunnusloom. Kadrioru pargi serva rajati esialgne väljapanek, et edaspidi leida koht korraliku loomaaia rajamiseks. Pärast Eesti annekteerimist 1940. aastal, kui keelustati seltside ja liidud, läks loomaaed Tallinna linnavalitsuse alluvusse ning tegutseb munitsipaalasutusena tänini. Kadrioru nõlvale jäi loomaaed 1983. aastani, mil koliti uuele ca 89 ha suurusele territooriumile Veskimetsas.
Järk-järgult on avatud loomaaia uusi ekspositsioone:
- 1999 troopikamaja
- 2002 linnutiigid ja Sise-Aasia ekspositsioon
- 2004 alpinaarium ja vööthüäänide aedik
- 2005 troopikamaja ja emaelevantide aedik
- 2006 amuuri leopardide ja lõvide ekspositsioon
- 2008 tehti elupaik jaapani makaakidele ja korrastati elevantide siseekspositsioon
- 2008 avati kureaedik
- 2011 ehitati väikeste kaslaste kompleks
- 2012 valmis känguruaedik
- 2013 ehitati teravmokk-ninasarviku ekspositsioon
- 2014 valmis karakali puur ja sai valmis ka kauaoodatud loomaaia keskkonnahariduskeskus koos aastaringselt tegutseva laste loomaaiaga
- 2017 valmis uus jääkarude ekspositsioon
- 2023 avati Kagu-Aasia vihmametsa ekspositsioon
- 2024 kevadel avatakse Tiigriorg
Vanades vene sõjaväeladudes on veel mitmeid loomi, kelle elutingimused parandamist vajavad.
Põhjala põnevaim kollektsioon
Ühelgi loomaaial pole võimalik ühtviisi heal tasemel tegelda väga paljude liikidega korraga, mistõttu spetsialiseerutakse teatud loomarühmadele. Nii on Tallinna loomaaias maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Muude loomarühmade osas on valik ühekülgsem. Samas võib öelda, et oma eksisteerimise jooksul on meil kokku pandud põhjala põnevaim kollektsioon ning ka kasvandike sigimise on edukas. Need on tulemused, mis sõltuvad otseselt meie töötajate tahtest ja oskustest. Esimese loomaaiana Nõukogude Liidus võeti Tallinna loomaaed 1989. aastal loomaaedade ülemaailmse organisatsiooni (WAZA) liikmeks, Ameerika loomaaedu ühendava organisatsiooni (AAZA) toetajaliikmeks aga koguni kümmekond aastat varem. Hiljem on Tallinna loomaaed aktiivselt osalenud loomaaedade piirkondlike ühenduste asutamisel (EAZA ja EARAZA).
