Aasia sõrmiksaarmas
Aonyx cinereus
Ohualdis
Kahanev
- Selgroogne
- Hõimkond: -
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Selts: Kiskjalised (Carnivora)
- Sugukond: Kärplased (Mustelidae)
Päritolu
Aasia
Toitumine
kala, vähilaadsed
Suurus ja kaal
pikkus 36-46 cm, 2.5-4 kg
Eluiga
7-10 aastat
Aasia sõrmiksaarmas on maailmas tuntud 13 saarmaliigi seas kõige väiksem. Nime on sõrmiksaarmad (ka Aafrikas elavad sugulasliigid) saanud käppade ehituse järgi – nende ujulestad ja küünised on ebasaarmalikult väikesed. Peale selle on sõrmiksaarmate tallad ja varbad inimese peopesale sarnaselt väga tundlikud, mis hõlbustab veealuse saagi tabamist kompimise teel. Seepärast eelistab sõrmiksaarmas sügavaveelistele elupaikadele madalaid kaldaäärseid ja märgalasid.
Suure osa aasia sõrmiksaarma toidust moodustavad vähilaadsed. Kõvema koorikuga saagi jätab ta päikese kätte kuivama, et hiljem kest kergemini katki hammustada. Vähemal määral sööb ta ka teisi veeselgrootuid, kahepaikseid ja kalu. Aasia sõrmiksaarma elupaiga- ja toiduvalik vähendab ruumi- ja toidukonkurentsi tema ja suuremate, peamiselt kalatoiduliste saarmaliikide vahel.
Äärmiselt sotsiaalse ja mänguhimulise loomana elavad sõrmiksaarmad kuni 15 (keskmiselt 4–8) isendist koosnevates rühmades. Need on pererühmad, kus terveks eluks kokku jääva ja järglasi andva paariga elavad koos eri pesakondade pojad. Paar võib aastas üles kasvatada kaks pesakonda, igas keskmiselt 4 poega. Vanemad pojad aitavad hoolitseda nooremate eest.
Varem laialt levinud liigi arvukus väheneb kiiresti. Langustrendi põhjustavad mitu inimtegevusest tulenevat ohtu: märgalade hävimine, üleküttimine suure nõudluse tõttu karusnaha järele ja hiina meditsiini tarbeks ning poegade loodusest püüdmine lemmikloomakaubanduseks.
