Šimpans
Pan troglodytes
Ohustatud
Vähenemas
- Selgrootu
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Järjekord: Esikloomalised (Primates)
- Perekond: Inimlased (Hominidae)
Päritolu
Kesk- ja Lääne-Aafrika alad
Aktiivsus
päevane
Sotsiaalsus
20-30 isendilised seltsingud
Toitumine
viljad, lehed, seemned, marjad, putukad, väikesed imetajad
Eeldatav eluiga
50 aastat
Asustavad metsi, võsastikke ja kohati ka lagedamaid alasid. Tegutsevad nii puudel kui maapinnal. Aktiivsed päeval, ööbivad puude otsa ehitatud pesades. Söövad puuvilju, lehti, seemneid, marju, putukaid. Vahel söövad šimpansid ka liha, püüdes üheskoos saagiks väiksemaid loomi. Elavad 20–30-isendilistes seltsingutes, kus valitseb keeruline võimujaotus. Karjasisestes suhetes on nad väga sallivad, kuid võõrast karjast sissetungijate vastu vaenulikud. Sigivad läbi aasta, pärast 230-päevast tiinust toob emane ilmale 1 poja. Emast võõrdumine algab umbes viiendast eluaastast. Suguküpsuse saavutavad 12–15-aastastena. Eluiga u 50 aastat. Šimpanseid ohustab vihmametsade hävitamine ja salaküttimine.
Geneetiliselt on šimpans inimese lähim elav sugulane. Tallinna loomaaias elab kaks šimpansit: emased Betty ja Quincy.
