Loomaaialoomade elukeskkonna rikastamine
Loomaaia loomadel puuduvad samasugused füüsilised ja vaimsed võimalused nagu on nende liigikaaslastel vabas looduses. Nad ei pea otsima toitu, põgenema kiskjate eest ega kaitsma oma territooriumi. Ilma tegevuseta, mis sunniks loomi kasutama oma meeli, võib tehistingimustes elavatel loomadel “igav hakata”, mis võib põhjustada käitumishäireid. Loomuliku käitumusliku repertuaari esile kutsumiseks on oluline pakkuda loomadele nii vaimselt kui füüsiliselt rikastavaid tegevusi, mis stimuleeriks nende meeli ning hoiaks ära ebanormaalse käitumise.
Keskkonna rikastamine on süstemaatiline protsess, mille käigus luuakse loomadele väljakutsuv keskkond, et rahuldada nende sotsiaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. Keskkonna rikastamise läbi muudetakse loomade elukeskkonda selliselt, et see innustaks neid tegema valikuid, kutsuks esile liigiomast loomulikku käitumist, esitaks vaimseid väljakutseid, julgustaks loomi rohkem liikuma ning suurendaks seeläbi nende üldist heaolu. Lisaks, pakkudes keskkonna rikastamise läbi loomadele valikuvõimalusi, annab see neile teatava kontrolli oma elukeskkonna üle ning hoiab ära frustratsiooni ja stressi tekkimise. Samuti, mida aktiivsemaks muutuvad loomad, seda huvitavama kogemuse saavad ka loomaaia külastajad.
Keskkonnarikastamise tüübid
Rikastamise vahendid jagatakse enamasti viide rühma. Neid erinevaid rikastamise tüüpe koos kombineerides koostatakse keskkonna rikastamise kuuplaane ja kavasid, mida paljud loomaaiad loomade igapäevase hooldamise käigus rakendavad.
1. Sotsiaalne rikastamine
Sotsiaalse rikastamise all peetakse silmas loomade suhtlust teiste loomadega. Suhtlus stimuleerib looma looduslikku käitumist ja instinkte. Kuid alati ei kasutata selleks elusolendeid, vahel piisab ka loomade kujutistest, maskidest või ka peeglitest.
2. Kognitiivne rikastamine (manipuleeritavad esemed)
Kognitiivse rikastamise raames lastakse loomadel lahendada erinevaid ülesandeid või pakutakse neile mängimiseks uusi mänguasju. Eesmärgiks on vaimu stimuleerimine, mispärast kuulub siia alla ka loomade treenimine, mis on loomade jaoks uus kogemus ning sunnib neid mõtlema ja seoseid tegema.
3. Struktuurne rikastamine
Füüsiline rikastamine võib tähendada nii aedikus olemasolevate objektide ümberpaigutamist, kui ka sinna uute objektide lisamist. Samas lisatakse aedikutesse ka uusi substraate ning luuakse püherdamisalasid ja mudaauke. Selleks, et aediku territooriumi võimalikult efektiivselt ära kasutada, luuakse nendesse erinevaid tasandeid, kuhu loom saaks ronida. Lisaks luuakse erinevaid puhke- ja varjekohti (nt voolikutest kiiged).
4. Sensoorne rikastamine
Sensoorse rikastamise alla kuuluvad kõik vahendid, mis stimuleerivad loomade erinevaid meeli. Meelte ergutamiseks kasutatakse näiteks erinevaid lõhnu, helisid, materjale ja toiduobjekte, mida loomad igapäevaselt ei saa.
Lõhnarikastamisest Tallinna loomaaia amuuri leopardi Alexei näitel valmis Risti Põhikooli 8. klassi õpilasel Annett Arulal 2021. aastal uurimistöö, mis saavutas Keskkonnaalaste uurimistööde konkursil esimese koha ja pälvis õpilaste teadustööde riikliku konkursi II voorus Keskkonnaministeeriumi eripreemia.
5. Toiduga rikastamine
Toiduga rikastastamise alla kuuluvad samuti uued toiduobjektid, kuid lisaks sellele serveeritakse toitu ka mitmel erineval viisil. Näiteks riputatakse toit posti külge, peidetakse substraadi alla või mõne eseme sisse, et loom oma saagi kättesaamise nimel end natuke liigutaks.
