Amuuri leopard
Panthera pardus orientalis
Kriitilises seisundis
Kahanev
- Selgroogne
- Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
- Klass: Imetajad (Mammalia)
- Selts: Kiskjalised (Carnivora)
- Sugukond: Kaslased (Felidae)
Aktiivsus
ööpäev läbi
Toitumine
väikesed ja keskmised sõralised
Leopardi põhjapoolseima levikuga alamliik amuuri leopard on üks ohustatumaid kaslasi kogu maailmas. Amuuri leopard asustab mägitaiga piirkondi, eelistades murdmaastikke, kus vahelduvad seedermänni ja laialehiste puude segametsad ning nulumetsad, kaljulõhangud ja veelahkmed. Teda kohtab harva kõrgemal kui 400 m. Amuuri leopard väldib sügava lumega alasid, ka kaljusele mererannikule tuleb haruharva.
Leopardi alamliikidest on amuuri leopard välimuselt kõige enam eristunud. Suured (5×5 cm) laiade vahedega (kuni 2,5 cm) ja tumeneva keskosaga rosetid kirkal oranžikaskollasel taustal teevad temast ühe kauneima karvakasukaga leopardi. Talvel küünib amuuri leopardi seljakarva pikkus kuni 5 cm ja kõhukarva pikkus kuni 7,5 cm.
Amuuri leopardi levila vähenes XX sajandi jooksul dramaatiliselt. Kui sajandi algul oli amuuri leopard Primorje lõunaosa tavaline asukas, siis ajapikku moodustus 3 isoleeritud asurkonda, millest lõpuks jäi alles vaid üks. Nüüdisajal elab Venemaa, Hiina ja Põhja-Korea kokkupuutealal umbes poolsada isendit.
