Tere tulemast rohelusse uppunud maailma!

Troopiline vihmamets on rohelusse uppunud maailm, kus külastaja satub tiheda taimestiku embusse ja saab osa arvukatest imepärastest kohtumistest. Uus Kagu-Aasia vihmametsa maja pakub unikaalse kogemuse liigirohkustest ja vihmametsa loodusest, kus ronivate, rippuvate ja kõrguvate džunglitaimede vahel on kodu leidnud erinevad sealsest soojusest ja niiskusest lugu pidavad loomad ning iga elupaik on omanäoline just kõrvuti oma elu loovate liikide tõttu. Vähe on vihmametsaga samaväärseid kohti, kus sellist läbipõimumist tunnetada ning kogeda saab.

Kagu-Aasia Vihmametsa rännak algab pimedas öises avaruses, kus on kuulda öösel huikavate lindude ja loomade hõikeid, mida saadavad ka putukate sigin-sagin. Ainsaks valgusallikaks on öises metsas putukad, kes helendades ringi hõljuvad. Troopilise metsa maapind ei ole aga alati ühtlane ja arvestama peab ootamatute kumerustega.

Foto: Helina Õunapuu

Jalutades vihmametsa öisest müstilisest hämarusest edasi, saabub ootamatult päev, mil tervitab troopiline vihmasadu, troopikaaladele omane kuumus ja metsikult kasvav taimestik. Troopiliselt niisketes oludes edasi liikudes võib märgata usinasti toimetavaid Vihamametsa asukaid, keda võib vohavas taimestikus vabalt ringi liikudes askeldamas näha. Põõsastihnikust võib külastaja ette kõnnirajale vupsata mõni faasan või lakktuvi.

Hõbefaasan. Foto: Ianri Leiman
Lakktuvi. .Foto: Inari Leiman

Kui ekspositsioonis ringi uudistada, võib kõrgete puude otsas märgata Lyle lendkoera kolooniat. Pika nina, suurte silmadega ja teravate kõrvadega lendkoerad kinnitavad end pea alaspidi puuvõrkude külge ja sabistavad pidevalt tiibu. Lendkoerte lemmikud maiuspalad on magusad puuviljad, mida neile tihti ampsamas meeldib käia.

Lyle lendkoerad. Foto autor: Heiko Kruusi

Kaljuste piirdeaedade vahel tunnevad end koduselt Kagu-Aasia kiskjalised. Basseinidest võib tabada veemõnusid nautiva kalakassi või sõrmiksaarma pere. Kalakassid on loomult öise eluviisiga ja neid võib looduses märgata märgalade, jõgede, ojade ja mangroovide läheduses. Kalakassid suudavad pikalt ujuda, isegi vee all.

Kalakass. Foto autor: Inari Leiman

Aasia sõrmiksaarmas on küll maailma saarmaliikidest kõige pisem, kuid saarmalikust lustivast energilisusest sel loomal puudu ei tule. Eri loomaaedadest Tallinnasse saabunud emane Rachel ja isane Joey sõbrunesid kiiresti ning napilt kolm kuud pärast kohtumist said noorukesed loomad esmakordselt vanemateks. Nüüd liiguvad mänguhimulised ja äärmiselt sotsiaalsed sõrmiksaarmad alati kambakesi koos.

Energiast pakatavad saarmad jagavad aedikut elu rahulikult võtva binturoninga, kes peab lugu pikast päevasest unest ja aktiivsest ööelust. Binturong meenutab üheaegselt nii kassi, karu kui ka laisklooma. Rahuliku elutempoga binturong on oma jässaka keha kohta üllatavalt osav ronija,  kes kasutab puude otsas turnimiseks oma viiendat jäset ehk haardsaba.

Binturong. Foto Inari Leiman

Elulustist annavad tunnistust valge-kuldnokkade kaunid meloodiad. Kolm säravvalge sulestikuga värvulist täiendavad oma laule mitmekesise koreograafiaga. Noogutamisele sarnanevate liigutuste saatel demonstreerivad linnud kergitatud suleharja, puhvis rinnasulgi ja lehvikuna avatud saba. 

Bali maina. Foto Heiko Kruusi.

Kagu-Aasia troopilise vihmametsa asukad

Tallinna Loomaaia Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ekspositsioonihoone projekteeris ConArte OÜ ja ehitas Ehitus5ECO OÜ. Projekti kogumaksumus oli 5,45 miljonit, sh 2,49 miljoni euroga toetas projekti EAS Euroopa Regionaalarengu Fondist ning 2,96 miljoni euroga rahastas Tallinna linn. Ekspositsioon avati 20. mail 2023.

Kas teadsid, et

Indohiina poolsaart ja 25 000 saarest (sh Borneo, Bali, Sumatra, Jaava) koosnevat saarestikku hõlmava Kagu-Aasia vihmametsadel on mitu nägu. Indohiina poolsaarel järgneb sademeterikkale suvele kuni viiekuune kuivaperiood. Sunda saarte ja Uus-Guinea vihmametsad on aga aastaringselt ühtlaselt sademeterikkad ja neid peetakse maailma kõige märjemateks vihmametsadeks.

Euroopast 14 korda väiksemal Borneo saarel (pindala 743 000 km2) kasvab 3000 erinevat liiki puid. Euroopas (pindala 10,4 miljonit km2) on erinevaid puuliike 455. Borneo saarel elab 1000 liiki päevaliblikaid, Euroopas 480.

Borneo ja Sumatra saare mägi- ning soometsades kasvavad kanntaimed hangivad suure osa toitainetest loomsest toidust. Väheviljakas happeline muld ei sisalda taime kasvuks piisavalt toitaineid ja mineraale.

Lendkoerte ehk tiiburite arvukus on viimase 15 aasta jooksul vähenenud 30 %. Oma toiduretki teevad nad puuviljaistandustesse ja on seetõttu seal kahjuriteks, keda hävitatakse. Lisaks küttimisele ohustab lendkoeri puhkepaikadeks sobilike suurte puude kadumine elupaikadest.

Aasia sõrmiksaarmate arvukus kahaneb kiiresti. Enim ohustab neid inimtegevusest tulenev märgalade hävimine, üleküttimine karusnaha saamiseks ja hiina meditsiini tarbeks ning poegade püüdmine lemmikloomakaubanduseks.

Kalakasse ohustab märgalade kahanemine – ligikaudu pooled Kagu-Aasia märgalad on vastutustundetu majandustegevuse tõttu kadumas. Märgalasid kuivendatakse põllumajandusmaa laiendamiseks ja neid reostavad põldudelt pärit väetised.

Valge-kuldnokkade suurimaks ohuks on nende ebaseaduslik püüdmine linnukaubanduse tarbeks. Indoneesia kultuuris traditsiooniliste linnulauluvõistluste jaoks püütakse laululinde just seetõttu, et loodusest püütud lindude laul kõlab kaunimalt.

PANE TÄHELE!

  • Hämarat metsaalust matkivas sissepääsutunnelis ole ettevaatlik ja tähelepanelik. Võta aega ja kuula vihmametsa asukate häälitsusi, kes öises metsas üksteisele endast märku annavad.
  • Ettevaatust kõndimisraja puitosadel liikumisel! Pärast troopilist vihmasadu võib teekate olla libe.
  • Et Vihmametsa eksootilised liigid end meie kliimas koduselt tunneksid, ootab külastajat majas veeaurust tiine palav keskkond, mida omakorda võimendavad veel klaaskatusest läbi kumavad päikesekiired.
  • Rohelus kogub veel hoogu, kaugelt kohale lennutatud taimed vajavad kasvamiseks ning üheskoos põimumiseks aega, et kasvuhoonele sarnaneva ekspositsioonisaali ilmet metsikumaks muuta.
  • Vaegnägijate ja pimedate liikumist hõlbustavad sissepääsus vasakul paiknev taktiilne majaplaan, reljeefne juhttee kõndimisrajal ning punktkirjas infotahvlid. Kuulmispuudega külastajatele on vihmametsa-elamuse saamisel abiks tähistatud induktsioonivõimendi koos induktsioonisilmusega, mis paikneb interaktiivses galeriis. Liikumispuudega külastajate teekonda hõlbustavad kaldpinnad ja inva-WC asub restorani alal.

Vihmametsa inforkirja registreerimisvorm

Visit Estonia

Illustration

Avatud iga päev

  • Kassad ja sissepääs 9-17
  • Loomaaed 9-19
  • Siseekspositsioonid, sh Vihmamets E 11-18, T-P 10-18
  • Vihmametsa sissepääs kuni 17:30
  • Laste loomaaed 10-18
  • Meenepood 10-18

Loomaaia kaart

Loomaaia kaart