Linnutiigid on koduks pelikanlastele ja partlastele
Iseäranis vilgas ja häälekas elu läheb linnutiikidel lahti kevaditi, kui püsielanikud lubatakse talvekorteritest aasale patseerima ja pesapaiku valima. Pesitsusajaks jõuavad pärale ka siin end turvaliselt tundvad vabalt elavad linnuliigid. Rändepeatusi teevad linnutiikidel kühmnokk-luiged, kormoranid, hallhaigrud, veetallajad ja luitsnokk-pardid.
Üle tiikide viival laudteel on eriti mõnus suvel palavaga jalutada ja jahutust otsida. Tähelepanelik külastaja võib siis silmata linnuvanemaid oma tibusid kantseldamas ja veepinna lähedal ujuvaid ning lupsu löövaid suuri karpkalu imetleda. Hea õnne korral võib tegutsemas näha vabalt elavat haruldast külalist – euroopa sookilpkonna. Teisel pool veepeegleid asub platvorm vaatega lõunapoolkera asukatele – mustluikedele, tulipartidele ning kähar- ja roosapelikanidele. Viimased on iseäranis kaunid sügisel, mil pulmi pidavate lindude sulestikurüü värvub kaunilt roosakas-oranžikaks.
Kui külmaõrnad linnud viiakse talve eel siseruumidesse ning vabalt elavad rändlinnud on lõuna poole teele asunud, siis linnutiikide niitudel elavate vähenõudlike ja kokkuhoidlike kihnu maalammastega kohtud kindlasti ka talvel.
