Mine metsa!
Loomaaias on peale eksootiliste loomade muudki põnevat. Kõige selgemalt tunneb inimene ühtekuuluvust loodusega tavaliselt metsas ning metsakümblus aitab linnainimesel hästi stressi murda.
Kas teadsid, et loomaaia territooriumil kasvab ka üks Eestile eriline mets, millest suure osa haarab vääriselupaik? Vääriselupaikadest Eestis üldse ja eraldi Veskimetsa vääriselupaigast (VEP, mida võid lugeda ka kui “Väga Eriline Paik”) annavad ülevaate metsa servas kahes kohas paiknevad infotahvlid.
Veskimetsa loodusrajal asub püsinäitus, mis on jaotatud seitsmeks teemaks ja mille postidel paiknev info annab teavet Veskimetsa ajaloo, liigirikka laialehise salumetsa ning seal leiduvate taimede (sammal- ja õistaimed), loomastiku (eriti linnud) ja seenestiku kohta. Huvitav on ka ala geoloogiline pool. Värvilised infopostid toimivad ühtlasi ka loodusraja suunaviitadena ja piktogrammid postide ülaosas tähistavad teemasid. Puu- ja samblaliigid ning rändrahnud on tähistatud metallist etikettidega.
Püsinäituse koostas Uve Ramst ja teostas Tuumik Stuudio OÜ. Veskimetsa püsinäitus valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr 11821 „Püsinäituse loomine Tallinna loomaaias paiknevasse liigirikkasse salumetsa ja selle kasutamine loodusharidustöös“ toel.
20. sajandi esimesel poolel metsa servas tegutsenud puukoolist on Veskimetsa kasvama sattunud ka mõned võõrpuud. 2014. aasta sügishooajal leiti Veskimetsast 4 võõrpuuliiki: vene lehis, euroopa lehis, siberi kuusk ja läänepärn. Alal kasvavad jämedad siberi kuused võivad olla suurimad liigi esindajad Eestis.
Veskimetsa salumetsa samblafloora uurimine toimus 2014. aastal. Sammalde määramiseks koguti enam kui 400 proovi. Samblaid leiti Veskimetsa salulehtmetsast kokku 68 liiki (8 helvik- ja 60 lehtsamblaid), mis on märkimisväärselt suur hulk.
Koos perega tegutsemist ja nuputamist
Veskimetsa omapäi avastamiseks on loomaaia meenepoes ja põhjavärava kassas müügil raamat-välipäevik “Väike huviraamat peredele. Veskimetsas ja mujal”, mis aitab üht-teist imelist metsaretkel teada saada. Mõtlemisülesandeid ja toredat tegutsemist raamatu seltsis jagub ka ühele, kuid palju on veel sellist, kus kuluvad ära pereliikmete või sõprade abi ja teadmised.
Kuidas Veskimetsas kümmelda?
- Soovitatav on käia metsas korduvalt. Näiteks kevadine aeg on väga hea õistaimede infoga tutvumiseks, seente jaoks aga on sügis kindlasti sobivam. Samblad on ilusad läbi aasta, kui just lumi neid ei kata. Veskimetsa ajaloo, kivikülvi ja dendrokronoloogiliselt uuritud puudega kohtumiseks sobib iga aastaaeg.
- Metsa minnes arvesta, et rajad on kitsad, kivised ja kohati üsna käänulised. Lapsevankriga pole seal kerge liikuda.
- Ka puukide olemasoluga tuleb arvestada, nagu metsades ikka. Kõige kindlam ja ka metsa säästev on liikuda mööda kõrgendiku lael kulgevat pearada.
- Et Veskimetsas on küllaga püsti surnud ja pooleldi või täiesti ümber kukkunud puid, siis tuleb olla tähelepanelik – mõni neist võib veel edasi langeda. Neil ronida ei ole hea mõte.
- Tugeva tuulega ära metsa mine.
- Palun suhtu meie kõigi erilisse metsa lugupidavalt, ära jäta endast maha prügi, ära lõhu sammalt kividelt ja jäta sinililled kasvama. Aitäh! Nagu ütlevad metsvindi laulu sõnad meie vanarahva poolt kuulduna: „Siit-siit-metsast-ei-tohi-võtta-mitte-üks-pirrutikk!“.
