Loomaaia kuus tiiki on veelinnuhuviliste rõõmuks koduks meie pelikanlastele ja partlastele
Iseäranis vilgas ja häälekas elu läheb linnutiikidel lahti kevaditi, kui püsielanikud lubatakse talvekorteritest aasale patseerima ja pesapaiku valima. Pesitsusajaks jõuavad pärale ka siin end turvaliselt tundvad vabalt elavad linnuliigid ning rändepeatusi teevad linnutiikidel ka kühmnokk-luiged, kormoranid, hallhaigrud, veetallajad ja luitsnokk-pardid.
Üle tiikide viival laudteel on eriti mõnus jalutada suvel palavaga jahutust otsides. Tähelepanelik vaataja võib siis silmata linnuvanemaid tibusid kantseldamas ning imetleda veepinna lähedal ujuvaid ja lupsu löövaid suuri karpkalu. Eriti hea õnne korral võid tegutsemas näha vabalt elavat haruldast külalist euroopa sookilpkonna. Kaldaäärsel niidul jalutab aga Eesti looduse suuremaid ja graatsilisemaid linde – sookurg. Teisel pool veepeegleid asub platvorm vaatega lõunapoolkera asukatele mustluikedele, tulipartidele ning kähar- ja roosapelikanidele ning nende hoogsatele toimetamistele. Viimased on iseäranis kaunid sügisel, mil pulmi pidavate lindude sulestikurüü värvub kaunilt roosakas-oranžikaks.
Kui külmaõrnad linnud viiakse talve eel siseruumidesse ning vabalt elavad rändlinnudki on lõuna poole teele asunud, siis linnutiikide aasadel elavate vähenõudlike ja kokkuhoidlike kihnu maalammastega kohtud kindlasti ka talvel.
